Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal jäi tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta jaanuaris võrreldes 2024. aasta detsembriga samale tasemele. Aastases võrdluses kasvasid hinnad 2,8 protsenti.

“Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnangu tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti jaanuaris, kus ei ole veel paigas kõik vajalikud kaalud,” kommenteeris Statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.

Kui hinnatõusu pidurdumine on kahtlemata rõõmustav, siis Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul ei jää hinnatõus paraku sellisele tasemele aasta jooksul, sest aasta keskel tabavad meid maksutõusud – nii aktsiiside tõus kui käibemaksutõus.

“Karta on, et ka ettevõte tulumaksu tõusu ja üksikisiku tulumaksu tõusu kannavad ettevõtted varem või hiljem üle tarbijahindadesse. Lisaks on varem hinnatõusu vedanud ka energeetika ning telekommunikatsiooni hinnatõusud. Oht on, et see tendents jätkub ka käesoleval aastal, sest tegemist on turgudega, kus konkurents on suhteliselt nõrk. Üldisemalt on hinnatõusu mootoriks kogu teenuste sektor,” sõnas ta.

Eametsa sõnul pakuvad erinevad prognoosijad pakuvad selle aasta inflatsiooniks 4,5 protsenti pluss miinus mõni kümnendik.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

Tarbijahinnaindeksi jaanuari andmed avaldab statistikaamet 7. veebruaril. Harmoneeritud tarbijahinnaindeksi andmed 21. veebruaril.