Ingrid ütleb enda kohta “läbi ja lõhki termoseinimene”. Oma reisidel on ta korduvalt üritanud termost erinevates bensiinijaamades täita. Millega see on lõppenud, seda ta kohe kirjeldab.

Igal hommikul võtan kodust joogi kaasa. Teinekord kui pikem sõit on ees, siis täiendan tee peal varusid. Või nagu seekord – olin paar päeva Tartus ja polnud võimalik kodukohvi juua.

Tavaliselt sõidan ringi selle punase termosega (vaata loo juures olevat pilti), see mahub igale poole ja sellega saab kõikjalt joogi ilma suurema mureta kätte.

Aga seekord võtsin pikale teekonnale suurema lähkri kaasa ja tekkiski kohe probleem.

Kogemus pärineb Tartu Statoilist, nüüdse nimega Circle K-st. Läksin oma termosega, aga see oli liiga kõrge kohvimasina jaoks. Ja küljega ka alla ei mahtunud. Olin mõttes valmis ilma kohvita lahkuma, aga teenindaja oli väga vastutulelik ja tõi tagant kannu, et saaksin sellega kohvi enda termosesse ümber valada!

Jagasin oma kogemust teistega ja sain palju erinevaid nõuandeid: tuleb eemaldada ülevoolu rest ja termos viltu alla panna.

Läksin järgmisel päeval samasse teenindusjaama proovima. Ei õnnestunud. Küsisin siis uuesti kannu, mis mulle lahkesti ka toodi.

Mäo risti Circle K’s tegin veel ühe peatuse. Ja seal tuli teenindaja ja näitas mulle ise ette, kuidas ma saan viltuse termosega kohvi kätte .

Ühekordse topsi usku inimesed vaatasid mind küll silmanurgast ja salaja, et mida ma toimetan, aga teenindajad olid super abivalmid.”

Olgu see lugu tõestuseks, et ka ühekordsete topsideta saab edukalt kohvi kaasa osta.