Sügis on kohale jõudnud ning see tähendab vaid üht – lookas viljaaedu.

Kahjuks aga Eestimaal jäävad väga paljud puud, põõsad ja metsaalused tühjaks korjamata, sest talvevaru sahvrisse on tehtud ning ülejäävate õunte, tikkrite või tomatitega pole midagi tarka pihta hakata.

Nende ainus tee on kompostihunnik või halvimal juhul visatakse ära sahvrisse aastate jooksul kogunenud üleliigseid hoidiseid. Küll aga on mitmeid võimalusi, kuidas ressursikasutust maksimaliseerida vähendades toidu raiskamist, tehes head või hoopistükis koguda lisaraha. Siin on viis mõtet, mida teha ülejäävate aiasaadustega.

Anneta

Kas teadsid, et toiduseaduse kohaselt võib koduaias ülejäävaid aed- ja puuvilju pakkuda kohalikule lasteaiale, koolile või näiteks kohvikule? Saadusi üle andes ei pea kaasa andma toiduohutuse tõendeid, tegu on esmatoote tootmisega. Vilju võivad sööklad roogade valmistamiseks kasutada nii, nagu soovi on, see tähendab, pakkuda neid värskelt kui ka kuumutatult.

Teine mõte, mida aga ülejäävate isetehtud hoidiste, mahlade ja moosidega teha, on annetada need Toidupangale. Annetuskaste on üle Eesti 14, nende asukohta näeb Toidupanga kodulehelt.

Hoidiste puhul aga rakendada põhimõtet, et toit on ohutu. Kui pakkuja ise sööb pakutavat, siis seda võib annetada. Kahtluse korral aga pakkuda hoidiseid Facebookis tegutsevatesse tasuta asjade või toidujagamisgruppidesse. Viimastest on kõige populaarsemad Foodsharing Tallinn, Foodsharing Tartu ja Foodsharing Pärnu.

Müü ja kauple

Üks viis kuidas omale lisaraha teenida, on müüa oma aiasaadusi. Suuremaid koguseid võib pakkuda kohalikele kohvikutele, restoranidele, sööklatele. Mitmed talud ja ettevõtted tegelevad ka viljade kokkuostuga.

Hea nipp on panna naabritega seljad kokku ning ühiselt näiteks oma õunapuud tühjaks korjata ning kokkuostu viia. Kindlasti leidub ka lähiümbruses vanu õunapuid, mida keegi kunagi tühjaks ei korja. Suuri summasid kokkuostuga ei teeni, lastele kommiraha aga küll. Näiteks Nõmme talu pakub ühe kilo eest 0,15 eurot.

Kohalikul turul või sotsiaalmeediakanalites kauplemine on samuti viis, mida proovida. Eriti tasub kaupa pakkuda linnarahvale, sest paljudel ei ole oma talumeest või vanaema maal, kes neid aasta läbi kodumaiste kartulite, porgandite või õunamahlaga kostitaks.

Vaheta

Eestlased ei ole agarad rahata kauplejad, kuigi vahetuskauplemine on hea viis oma naabritega suhete soojendamiseks. Proovi oma üleliigseid kurke vahetada näiteks kartulite vastu. Edasine mõte on juba naabritega koopereeruda ning kevadel paika panna, kes mida kasvatab, et sügisene toidulaud oleks rikas ja varieeruv.

Õhtusöök sõprade või kogukonnaga

Näiteks Inglismaal on menukaks kujunenud kogukonna õhtusöögid. Seltsis korraldatakse mängulisi ühiskokkamisi, kuhu võetakse kaasa kas koju kappi seisma jäänud toiduaineid või üleliigseid aiasaadusi.

Purki ja paberkotti

Sügis on see aeg, mil üks silm piilub juba talve poole. Miks mitte valmistada huvitavaid hoidiseid tulevasteks jõulukinkideks? Kuivata vilju tee tegemiseks (arooniad, pihlakad, sõstrad) ning vahepaladeks (õunad, porgandid, pirnid). Valmista erinevaid mahlu – ja miks mitte proovida kätt koduse veini või siidri teol?