Petuskeemid vohavad Eestis aktiivselt. Ehkki paljud skeemid on saanud juba tavapäraseks, tuleb aeg-ajalt ette ka uusi. Info ühe seesuguse kohta jõudis politseile sel nädalal.
Pettus iseenesest ei olnud midagi enneolematut – inimene meelitati ostma krüptoraha võltsmaakleri lehel, kust tegelikult raha kätte ei saa. Üllatavaks teeb asja aga see, kuidas inimesele läheneti – nimelt läbi kohtingurakenduse.
Nimelt tutvus 33-aastane naine Tinderis meeldiva meesterahvaga, kellega suheldi lausa mitu nädalat. Alles seejärel soovitas mees ennast kui professionaalset investeerimiskonsultanti.
Kelm pakkus naisele võimalust kaubelda küptovaluutaga, kuid lõi talle tegelikest asjaoludest vale ettekujutuse. Selle tulemusel tegi naine enda pangakontolt kauplemisplatvormile ülekandeid 700 eurot väärtuses.
Tegelikult platvormilt aga rahalisi vahendeid välja võtta ei saa ning nõutakse aina juurdemakseid erinevatel ettekäänetel.
Tinderis tuleb aeg-ajalt ikka ette armupettusi: näiteks läks kohtingurakenduses kauni kapteniga tutvumine ühele Eesti inimeele maksma kümneid tuhandeid eurosid.
“Klassikaline” pettus pole kuskile kadunud
Kahjuks edukalt vohavad edasi ka petuskeemid, mis on juba pikalt keerelnud. Sel nädalal helistas näiteks 59-aastasele naisele helistas tundmatu naine, kes esitles ennast juristina ja pakkus abi raha tagastamisel, mis on varasemalt erinevatel platvormidel kaotatud.
Selleks palus helistaja kannatanul siseneda internetipanka oma PIN-koodidega ja taotleda konkreetselt firmalt laenu summas 4400 eurot. Hiljem avastas kannatanu, et tema kontolt on kadunud 4704 eurot.
Samuti sel nädalal algas kriminaalmenetlus juhtumis, kus 51-aastasele mehele helistas väidetav Swedbanga töötaja, kes ütles, et mehe kontolt on tehtud kahtlane tehing ning seepärast tuleb talle turvalisuse kaalutulustel teha uued paroolid.
Seejärel palus ta kannatanul sisestada pangas enda PIN-koodid ja öelda krediitkaardi taga olevad kolm numbrit. Hiljem avastas kannatanu, et tema pangakontolt on tehtud kolm ülekannet kogusummas 6050 eurot.
Kindlasti ei tohi kellelegi jagada enda PIN-koode ega muid seesuguseid andmeid, näiteks Smart-ID koode – ei väidetavale pangatöötajale ega kellelegi teisele. Pangatöötaja ei küsi kunagi su paroole ega muid selliseid andmeid.
Juba see, kui keegi midagi sarnast küsib, peaks äratama kahtlust. Kõne tasub kiiresti lõpetada ning sellest ka politseile teada anda – või panka, kui kahtled, kas tegu oli ikka pangatöötajaga või mitte.
Kui oled siiski pettuse ohvriks langenud, tasub samuti pöörduda oma panga ja politsei poole. On võimalik, et ehk saab tehinguid veel kuidagi tagasi pöörata.
