Olematust majanduskasvust hoolimata plaanib üle kolmandiku (34%) tööandjatest maksta töötajatele lähema 12 kuu jooksul aastapreemiaid, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel sügisel korraldatud tööandjate küsitluse tulemustest.
Veidi suurem osa tööandjatest (38%) on kindlad, et aastapreemiaid ei maksta. Preemiate maksmise otsust ei olnud veel teinud üle veerandi (28%) küsitlusele vastajatest. Enamasti kavatsetakse premeerida töötajaid veel selle aasta detsembris, aga on ka neid, kes plaanivad seda teha järgmise aasta märtsis või aprillis. Eelmisel aastal samal ajal kavatses töötajatele preemiaid maksta veidi rohkem tööandjaid – 39 protsenti küsitluses osalenutest.
Viimase 12 kuu jooksul oli aastapreemiaid makstud ligi pooltes (47%) küsitluses osalenud organisatsioonides. Preemiaid maksti enamasti eelmise aasta detsembris. 2023. aasta sügisel oli vastajate seas veidi rohkem (51%) neid, kes olid viimase 12 kuu jooksul töötajaid premeerinud. Preemiate maksmisel lähtutakse peamiselt organisatsiooni majandusnäitajatest ja töötaja või meeskonna töötulemustest.
Kes sai preemiat ja kui palju?
Üle pooltes organisatsioonides said preemiat kõik töötajad, kuid osades organisatsioonides maksti preemiaid ainult teatud töötajate gruppidele, sagedamini juhtidele. Preemiaid maksnute seas olid ülekaalus suurema töötajate arvu ja kõrgema palgatasemega organisatsioonid.
Organisatsioonides, kus maksti preemiat kõigile töötajatele, oli selle suurus võrreldes kuupalgaga enamasti 5–10 protsenti. Samas oli ka mitmeid näiteid, kus preemiat maksti üle poole kuupalga ulatuses. Eelmisel aastal oli vastajate seas rohkem neid, kelle organisatsioonis oli makstud aastapreemiad ühe kuupalga ulatuses kõigile töötajatele.
Preemiate maksmine on vähenema hakanud
Preemiate maksmise mõningast vähenemist kinnitavad ka sel sügisel korraldatud ligi 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemused – eelmise aastaga võrreldes oli sel aastal veidi vähem (33%) neid, kes olid viimase 12 kuu jooksul erinevaid preemiaid saanud (aasta tagasi oli see näitaja 37%).
Samuti oli preemiate suurus kuutöötasuga võrreldes väiksem – aasta tagasi oli see keskmiselt 73 protsenti, sel aastal 70 protsenti kuutöötasust. Samas on töötajate poolt märgitud preemiate suurused väga erinevad, alates paarikümnest eurost kuni kümnete tuhandete eurodeni.
Kõige suuremaid preemiaid, üle 10 000 euro brutotasuna, olid saanud sagedamini IKT-, finants- ja õigusvaldkonna juhid ja tippspetsialistid, samuti ehitusjuhid, projektijuhid ja kaubanduse müügijuhid.
Oskustööliste ja lihttööliste seas oli viimase 12 kuu jooksul preemiaid saanuid alla veerandi ja nende preemia suurus jäi alla poole kuupalga ehk keskmiselt 600–800 eurot brutotasuna.
Preemiate olulisus töötajate jaoks kasvab
“Hinnatõusu ja halvenenud toimetuleku tõttu muutub preemiate saamine töötajatele üha olulisemaks, eriti pühadeperioodil, kui kulutused on tavapärasest suuremad. Lisaks töötajate toimetuleku toetamisele on preemiatel ka sümboolne tähendus – need tunnustavad ja tänavad töötajaid tehtud töö eest ning kinnitavad organisatsiooni stabiilsust ja majanduslikku edukust,” kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Sel sügisel korraldatud küsitluse andmetel oleks üle kahe kolmandiku (67%) töötajatest valmis vahetama töökohta, kui seal pakutaks rohkem ja suuremaid preemiaid. Kahe aasta taguses küsitluses oli see näitaja 64 protsenti. Preemiate saamise võimalus on olulisem noorematele töötajatele.
Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse osapoolte tööturukäitumist, palkade muutusi ja prognoose, toimetulekut, rahulolu jpm. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 306 tööandja tagasisidel, kes annavad tööd umbes 50 000 töötajale üle Eesti. Küsitlusele vastajate seas on ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel sügisel 6670 inimest.
