Suur ülevaade: kas need ongi Eesti kõige küsitavama mainega ettevõtted?

Kreedix Grupi juhi Marie Rosina sõnul on 100 kõige madalama maineskooriga firmat tõesti “kõige hullemad juhtumid”.Foto: Shutterstock

Uue aasta hakul on ikka kombeks teha ülevaateid ning tabeleid erinevatest valdkondadest. Alati ei pruugi need olla läbinisti positiivsed. Näiteks koostas Inforegister ülevaate ettevõtetest, kelle maine pole 2023. aasta alguse seisuga just kõige parem.

Maine hindamine analüütiliste mudelitega

Muidugi on maine subjektiivne väärtus. Kuidas saada teada, milline ettevõte on kõige parema või milline kõige halvema mainega? Näiteks küsitlusi tehes. Aga ainuüksi Eestis on firmasid sadu tuhandeid ja isegi kui mainekamad firmad võiks nii reastada, siis vastupidise küsitluse väärtus oleks küsitav, sest kõige hullemaid näiteid ei pruugi laiem avalikkus lihtsalt teada.

Ehk võiks kasutada analüütilisi tööriistu? Näiteks võtta ettevõtteid reastades arvesse umbes sadat näitajat, mida reaalajas jälgitakse?

Kuigi täielikku tõde ei pruugi sarnaselt küsitlustele ka sel moel välja selgitada, on tegu siiski küllaltki hea võimalusega firmade usaldusväärsuse ja maine hindamiseks. Just nõnda on lähenenud Kreedix Grupp, mis on aastate jooksul välja töötanud ainulaadse maineskoori mudeli ning mille abil on tegelikult võimalik kõik Eesti juriidilised isikud üsna lihtsalt mainekuse järgi reastada.

Seda skoori luues ei võeta nimelt arvesse üksnes maksuvõlga, võlga erasektorile või mõnda muud üksikut näitajat, vaid see tuletatakse terve hulga erinevate indikaatorite põhjal. Kasutatavad algoritmid koguvad andmerobotite abil avalikest allikatest asjakohast infot. Saadud teave töötatakse lihtsasti mõistetavaks tulemuseks ehk maineskooriks, mis paigutatakse võrdluseks kõiki Eesti ettevõtteid koondavasse andmebaasi.

Muu hulgas arvestatakse andmete väärtust ja hulka ehk mida väärtuslikumad on ettevõtte andmed ja mida avatum see on, seda kõrgem on maineskoor. Ettevõtetel, kellel puuduvad kontaktid, esinevad võlad ja esitamata on majandusaasta aruanded, võib maineskoor olla miinustes. Maine- ja ka krediidiskoori mudelite kohta saab lähemalt lugeda siit.

Madal maineskoor ei tähenda ilmtingimata, et firmal oleksid suured võlad või peaks selle ettevõttega koostöö tegemine välistatud olema. Seda muidugi juhul, kui ettevõte just pankrotis pole (paljud allpool toodud nimekirjast siiski on). Isegi kui firmal aga peaks näiteks maksuvõlgasid esinema, ei pruugi see olla indikaator suurtest probleemidest.

Samas annab Inforegistrit ja Scorestorybooki äriinfo portaale haldava Kreedix Grupi loodud maineskoor siiski mõningaid vihjeid ettevõtte usaldusväärsuse kohta.

Kreedix Grupi juht Marie Rosin rõhutab, et skoori mudeli kontseptsiooni välja töötades polnud loojatel kunagi kavas otseselt öelda, kas mõne ettevõtte vastav number on hea või halb, kuid nendib, et 100 kõige madalama maineskooriga firmat on tõesti “kõige hullemad juhtumid”.

Millised on äraspidise mainetabeli esimesed sada ettevõtet?

Allpool olevas tabelis on toodud välja 100 kõige madalama maineskooriga Eesti ettevõtet 2023. aasta 9. jaanuari seisuga.

Äraspidise tabeli esikohal troonib 2011. aastal asutatud osaühing Soloteks Trans, mille põhitegevuseks on märgitud teedeehitus. 2014. aastal viimase aastaaruande esitanud ettevõtte maksuvõlg on 86 426 eurot ning võlgu ollakse ka erasektorile – kokku 178 563 eurot. Aastaid tagasi pankrotistunud ettevõtte pika ja värvika ajaloo kohta saab pikemalt lugeda ScoreStorybooki portaalis avaldatud uudisest.

Suurima negatiivse maineskooriga firmade edetabeli esikolmikust leiab veel osaühingud Baltmet Group ja Citylogistics, nende positsioonid on vastavalt teine ja kolmas. Metallide hulgimüügiga tegelenud ja nüüdseks likvideerimisel oleval Baltmet Group OÜ-l maksuvõlgasid ei ole, küll aga on eravõlgasid kokku summas 181 264 eurot. Kaubavedudega tegelenud, ent pankrotistunud Citylogistics OÜ on samuti maksuvõlgadest vaba, kuid erasektorile võlgneb 129 707 eurot.

Osaühing RSX Arendus pjedestaalile ei mahtunud, kuid siiski võib ta välja tuua, sest tegu on suurima negatiivse maineskooriga, justkui veel tegutseva ehk registrisse kantud ettevõttega. 2017. aastal asutatud, varasemalt muuhulgas nime Intergrand OÜ kandnud firma on oma vaid umbes viieaastase ajaloo jooksul jõudnud üsna palju teha. Näiteks tekitanud
võlgasid kokku umbes 100 000 euro jagu, sellest 37 489 riigile ning 67 426 erasektorile. Samuti jõudis firma juba esimese tegevusaasta lõpus likvideerija kätte.

Rosin toob välja, et maineskoori tabeli negatiivsest tipust leiabki sagedasti ettevõtteid, mis on jäänud võlgadesse ning seejärel omanikke ja juhatust vahetanud. Kuigi võlgade tasumisest võib teinekord sedasi pääseda, ei jää vähemalt Kreedix Grupi äriinfo portaalides selline käitumine märkamata. Nimelt on juriidiliste kehade otsustajatel maineskoor, mis mõjutab ka nende juhitavate ettevõtete oma.

Kreedix Grupi portaalide kasutajad ei saa juriidilisi isikuid või otsustajaid maineskoori järgi alates madalamast reastada, küll aga saab teha vastupidist. Sel moel on võimalik nii ettevõtjatel kui näiteks veebipoodlejatel saada kindlust uue äripartneri või jaekaupleja usaldusväärsuses.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.