Hedman Partners: Äri ja Õigus

5 võimalust, kuidas Eesti firmad saaks välistööjõudu kasutada

Meedias kajastatakse pidevalt tööjõupuudust ning töökätest on puudu paljudes sektorites. Üheks võimaluseks tööjõupuudust leevendada on kaasata välistööjõudu, milleks on mitmeid erinevaid variante.

Kaugtöötamine käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel

Kui tegemist on tööga, mis ei vaja inimese füüsilist kohalolekut tavapärases töö tegemise kohas, ning oluline pole ka töö tegemise aeg, siis on üheks lahenduseks tellida teenuseid ja töid käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel. Käsunduslepingu ega töövõtulepingu sõlmimisel ei ole geograafilisi piiranguid, samuti ei pea muretsema Eesti viisa või elamisloa pärast. Arvestama peab, et teenuseosutaja on oma tegevuses iseseisev ehk tellija kontroll teenuseosutaja üle on piiratud. Seetõttu on eriti tähtis kokku leppida tähtaegades ja tulemites, mida soovitakse saavutada. Kui osutub vajalikuks teenuseosutaja Eestis viibimine, siis selleks võib isikul olla vajalik taotleda viisa, olenevalt oma kodakondsusest.

Euroopa Liidu piires värbamine

Kui on vajalik tiimiliikmete püsiv ja pikaajaline kohalolu Eestis, kuid ei ole soovi bürokraatiaga tegeleda, on võimalus värvata Euroopa Liidu kodanikke. Euroopa Liidu üheks põhivabaduseks on inimeste vaba liikumine ning seetõttu on  võrreldes Eesti kodaniku värbamisega Euroopa Liidu kodaniku värbamisel õiguslikust vaatepunktist väga vähe erisusi. Euroopa Liidu kodanik peab elamisõiguse saamiseks registreerima elukoha Rahvastikuregistris ning taotlema Eesti isikukoodi. Olenevalt töökorralduse iseloomust võib Euroopa Liidu kodanikuga sõlmida kas töölepingu või käsunduslepingu või töövõtulepingu.

Start-up viisa

Kui tegemist on iduettevõttega, siis on start-up viisa täiendavaks võimaluseks võõrtööjõu kaasamisel. Start-up viisa alusel antud elamis- ja töötamisõigust ei loeta välismaalaste seaduse alusel sätestatud elamislubade piirarvu sisse. Start-up viisa kasutamiseks peab tööandja olema start-up ettevõtja – hinnangu sellele annab ekspertidest koosnev komisjon. Start-up ettevõtjale on välistööjõu värbamine Eestisse viie aasta jooksul oluliselt lihtsustatud. Start-up viisa saamiseks peab tulevane välismaalasest töötaja oma viisataotluses märkima, et tegemist on start-up viisaga.

Lühiajaline töötamine

Kui on küll vajalik meeskonnaliikmete füüsiline kohalolek Eestis, aga tööprojekt on lühiajaline, siis on võimalik välistööjõudu lihtsustatud korras värvata, registreerides töötamise Politsei- ja Piirivalveametis. Sellisel juhul peab töötajal olema õiguslik alus Eesis viibimiseks (nt lühiajaline või pikaajaline viisa) ning töötamise periood ei tohi ületada 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul. Lisaks tuleb arvestada palgakriteeriumitega, mis on erinevad sõltuvalt töötaja ametikohast ja kvalifikatsioonist.

Viisa Eestis elamiseks ja töötamiseks

Kui ükski eeltoodud lahendustest ei sobi, siis võib töötaja taotleda viisat Eestis elamiseks ja töötamiseks. See variant võib osutuda kõige keerulisemaks ja ajakulukamaks, kuna kohaldub ka välismaalaste seadusest tulenev kvoot, mis täitub imekiiresti. 2019. aastal oli juba 3. jaanuaril esitatud rohkem avaldusi, kui 2019. aastaks ettenähtud piirarv.

Kokkuvõttes on Eesti ettevõtjatel mitmeid võimalusi välistööjõu kaasamiseks, kuid sobiva lahenduse leidmiseks tuleb eelkõige lähtuda tööandja kui ka töötegija vajadustest ning võimalustest. Lisaks tuleb erinevate variantide vahel kaaludes arvesse võtta maksuõiguslikke aspekte, mida käesolevas postituses ei ole kajastatud.

Täiendavate küsimuste korral võtke ühendust vandeadvokaadi abi Kristel Tael-Same e-maili teel kristel.tael@hedman.ee või Kati Pinoga aadressil kati.pino@hedman.ee.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.