CVKeskus.ee

Kodukontori kõrvalmõju: inimesi on tabanud e-presentism

Peaasi.ee tegevjuhi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on tema poole pöörduvate inimeste seas üha enam märgata läbipõlemist, aga ka ärevuse tõusu ja depressiivsust.Foto: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Kuigi praeguseks on suurem osa piiranguid leevenenud ja paljud töötajad leiavad tasapisi uuesti tee tühjalt seisnud kontoriruumidesse, on pikaajaline kodus töötamine siiski jätnud tõsise jälje inimeste vaimsele tervisele.

Ka kliinilise psühholoogi ja Peaasi.ee tegevjuhi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on tema poole pöörduvate inimeste seas üha enam märgata läbipõlemist, aga ka ärevuse tõusu ja depressiivsust.

Näiteks on koroonapandeemia tõttu tõusnud tähelepanu alla selline nähtus nagu presentism (kaugtöö puhul e-presentism) ehk olukord, kus inimene teeb tööd väiksema efektiivsusega kui muidu, olgu see siis haigena tööle tuleku tõttu või kõrvaliste asjadega tegelemise pärast.

Ühtlasi võib presentismiks lugeda seda, kui inimene teeb pidevalt ületunde ega suuda pikas plaanis seetõttu enam nii tõhusalt töötada.

Kuna inimeste vaimne heaolu on väga oluline, otsustaski Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee uurida, mida soovitavad spetsialistid neile, kes ka edaspidi jätkavad teatud mahus kodukontoris töötamist ning milliseid häid nippe on ettevõtted kasutanud, et oma töötajaid vahepealsel ebakindlal ajal toetada.

Planeerimine päästab päeva

Selleks, et ka kodukontorist töötades oma vaimset heaolu ja positiivset ellusuhtumist hoida, tasuks kliinilise psühholoogi ja Peaasi.ee tegevjuhi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul jälgida kindlat päevakava.

“Tee endale plaan, millal mingi tegevuse ette võtad. Arvesta, et teistsugustes tingimustes ei tasu endalt oodata, et suudad töötada 100% samas tempos kui tavaliselt. Ole enda vastu lahke, kui ei saa kõike tehtud, mida tahaksid. Lisa päevaplaani nii igapäevarutiin nagu ärkamine, uinumine, söömine, liikumine, töötamine, õppimine kui ka muud meeldivad tegevused,” rääkis ta.

Tähtis on planeerida päevas ka aega iseendale, seda nii tööpäeva jooksul kui ka pärast tööd. “Kui võimalik, leia päevas hetki, kus võtad aja maha ja oled rahulikult. Planeeri aega nii suhtlemiseks kui ka omaette olemiseks,” sõnas Peaasi.ee tegevjuht.

Kuidas hoida töö- ja eraelu lahus ka kodukontoris töötades?

Kodukontorist töötades on töö- ja eraelu vaheline piir väga kerge hägustuma ning Oidermaa sõnul tasuks kahte selgelt lahus hoida.

“Töö jaoks võiks olla olemas eraldi tuba või koht ning kindlasti tasub panna tööajaks selga ka tööriided, mis sind õigele lainele häälestavad. Samuti võiks mõelda, kuidas vähendada nn zoomi-väsimuse tekkimist,” sõnas ta.

Koroona tõttu on paljud koosolekud ja kohtumised kolinud videokõne formaati, mis tundub esimese hooga küll füüsilistest kohtumistest palju mugavam ja kiirem, kuid võib tegelikult töötajaid hoopis rohkem koormata.

“On juba päris palju uuritud ja välja selgitatud, et videopõhine koosolekute pidamine on väsitavam ning sellega võiks arvestada ka koosolekute planeerimisel. Ärevamaks ja pingelisemaks teeb vestluse see, et on raskem lugeda inimeste mitte-verbaalset suhtlust, samuti võib ärritada tehniliste viperuste tekkimine.

Leitud on isegi, et kui teine inimene paistab meile väga lähedal olevat, võib see tekitada mulje, et ta tahab meid justkui rünnata. Enda pildi vaatamine võib samuti ärevust kasvatada ning teha meid ülearu enesekriitiliseks,” rääkis vaimse tervise spetsialist.

Töötaja vaimne heaolu peab olema ka tööandja prioriteet

Oma töötajate vaimsele tervisele tasub tähelepanu pöörata igal ettevõtjal, eriti nüüd, mil paljude inimeste jaoks on just kodust saanud peamine töö tegemise koht. Eesti IT-ettevõte Insly, mis tegeleb kindlustustarkvara pakkumisega, on samuti pidanud tervisekriisi tõttu töökorralduses muudatusi tegema.

Insly personalijuhi Pamela Raestu sõnul oli muutusi töötajate meelolus ja suhtumises tunda juba pärast eelmise aasta kevadet, kui inimestelt uuriti, kuidas nad kodus töötamise ja isolatsiooniga toime tulid.

“On neid, keda see pandeemia ei mõjuta, kuid on ka neid, kellel on veidi keerulisem piirangute ja isolatsiooniga kohaneda. Pandeemiast tingitud vaimse tervise halvenemine meie töötajate seas pani meid taaskord mõtlema tervisekindlustusele,” sõnas ta.

Alates tänavu aasta märtsikuust pakubki Insly kõikidele töötajatele tervisekindlustust, mis hõlmab ka vaimset tervist.

“See tähendab, et töötajal on võimalik endale sobival ajal suhelda vaimse tervise spetsialistiga, tagamaks, et töötaja saaks õigel hetkel abi ja ei oleks enda murega üksi, kui ta sellest näiteks enda juhi või minu kui personalijuhiga vestelda ei soovi,” selgitas Pamela Raestu.

Vaimse tervise olulised koostisosad

Lisaks spetsialistiga suhtlemisele saab inimene ka ise oma vaimse tervise heaks palju ära teha. Anna-Kaisa Oidermaa rõhutas kodukontoris töötavatest inimestest rääkides oma igapäevaelus tasakaalu hoidmist.

“Tähelepanu võiks pöörata oma vaimse tervise vitamiinide tasakaalule. Need on elementaarsed vaimse tervise alustalad, mida kõik juba teame, kuid mis esimesena kipuvad pingelises olukorras kannatada saama,” ütles Oiderma.

Ka Insly personalijuhi Pamela Raestu soovitused positiivse ellusuhtumise säilitamiseks on väga tugevalt inimese igapäevaste tegevuste ja harjumustega seotud. Samuti tõi ta välja teistega rääkimise ja suhtlemise olulisust, isegi kui seda ei saa alati silmast silma teha.

“Kuna näost näkku suhtlemine kolleegide, sõprade, tuttavate ja töökaaslastega on märkimisväärselt vähenenud või kohati peaaegu olematu, siis on oluline meeles pidada, et on ka muid viise nendega kontakti hoida.

Telefoni- või videokõned ei asenda kindlasti näost näkku suhtlemist, kuid regulaarselt võiks ikkagi teistega kontakti hoida. Isegi kui endal meeleolu hea, tasub ka lähedastelt uurida, kas neil on kõik hästi ja nendega rääkida. Märkame ka teisi, kellel võib ehk meie teadmata mõni mure olla,” sõnas ta.

Et vaimne ja füüsiline tervis on omavahel tihedalt seotud, siis rõhutas Raestu toitumise, korraliku unegraafiku ja füüsilise liikumise olulisust. Kuna kodukontoris võib inimese argielu muutuda võrdlemisi rutiinseks, tuleks kindlasti leida endale ka hobisid ja huvitegevusi, millega aega sisustada ja end arendada.

“On väga oluline lisaks uudiste lugemisele ja töö tegemisele ka muudele tegevustele keskenduda, mis mõtted hetkel ühiskonnas valitsevast keerulisest olukorrast mujale viiksid. Näiteks on võimalik erinevates e-keskkondades tasuta raamatuid lugeda, mängida lauamänge, vaadata seriaale või filme, lahendada ristsõnu või sudokusid, avastada enda jaoks hoopis maalimine või joonistamine – variante on palju. Miks mitte ka vaadata erinevatel teemadel e-kursusi ja panustada enda arendamisse.

Kui mõni uus hobi leitud ja järele proovitud, siis mõtete korrastamiseks võib proovida ka mediteerimist, mis on väga rahustav ja aitab kindlasti kaasa vaimse tervise edendamisse. Kui aega vähe, võib tööpäeva keskel pausi ajal katsetada ka ühe minuti meditatsiooni,” jagas Insly personalijuht erinevaid nippe töö tegemise kõrvalt lõõgastumiseks.

Kontrollküsimused vaimse tervise hoidmiseks

  1. Kas hoiad inimestega ainult füüsilist distantsi või on distants ka emotsionaalne ning vajaksid enam tähenduslikke vestlusi teistega? 
  1. Kas toitud tasakaalustatult, sööd seda, mis sinu kehale ja vaimule kasulik on ja märkad seda ka nautida? 
  1. Kas magad piisavalt ning lubad endale hetki ka niisama olemiseks ja lõõgastumiseks? 
  1. Kas leiad igas päevas mõne hetke, et kogeda mõnd positiivset emotsiooni, mis tasakaalustaks negatiivseid sõnumeid, mis sinuni jõuavad?
  1. Kas liigutad ennast piisavalt ja leiad iga päev aega, et ka värskes õhus ringi liikuda? 

Märka ja kuula ennast rohkem ning vajadusel pea nõu ka vaimse tervise spetsialistiga. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.