Raamatupidaja amet on ettevõtluse algusaegadest peale olnud asendamatu ning tänaseks ei ole nende spetsialistide olulisus kuidagi vähenenud.

Kuigi raamatupidaja ametist on kuulnud tõenäoliselt iga kooliõpilane, ei räägita just üleliia palju sellest, millega raamatupidaja päevast päeva tegeleb ja mida sellele töökohale kandideerides inimeselt oodatakse.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee otsustaski avada veidi ameti tagamaid. Enda küsimustega pöördusid nad Eestis juba 20 aastat tegutsenud raamatupidamisbüroo Grow Finance poole, et rääkida raamatupidajate hetkeolukorrast tööturul.

Viis “super-oskust”, mida raamatupidajatelt oodatakse

Raamatupidajate oskustest rääkides tõi Grow Finance’i partner Anna-Liisa Orglaan välja viis “super-raamatupidaja” oskust, mida praegusel ajal nii neil kui ka üldiselt teistes ettevõtetes töötajatelt oodatakse: suhtlemisoskus, IT oskused, aja- ja projektijuhtimise oskus, analüütiline võimekus ning õppimis- ja kohanemisvõime.

“Raamatupidajad peavad oskama ja julgema suhelda erinevates olukordades. Väga tihti puututakse kokku näiteks olukorraga, kus tuleb seletada asju inimesele, kes ei tahagi neist aru saada. Lisaks teenuse pakkujatena on meie raamatupidajad ka kliendisuhte hoidjad ja suurel määral tugeva koostöö loojad. Üks väga hea suhtlemisoskusega raamatupidaja tõmbab kliente paremini kui Google’i reklaam,” rääkis ta.

IT oskuste poolest hinnatakse üldiselt väga kõrgelt seda, kui töötajal on julgust ja tahet katsetada uusi lahendusi, et raamatupidamise igapäevane töö oleks automaatsem ja efektiivsem.

Hetkel leidub Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee ligi 20 tööpakkumist raamatupidajatele. Paljudes neist on välja toodud ka ootus, et töötaja oleks hea meeskonnamängija, läbirääkija ja suhtleja. CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul oodatakse raamatupidajatelt ka kõrget pingetaluvust ning loomulikult täpsust ja korrektsust oma töös. Ka iseseisvust tuuakse tihtipeale välja just raamatupidajatele suunatud tööpakkumistel. 

Anna-Liisa Orglaan lisab, et väga oluliseks oskuseks on iseendale eesmärkide ja prioriteetide seadmine. “Kui tööd ei ole õigesti planeeritud, kannatab kvaliteet ja kliendi rahulolu. Hästi organiseeritud inimestel on ka madalam tööstressi tase ja suurem tööga rahulolu.”

Tõenäoliselt ei tule see kellelegi üllatusena, et raamatupidajatelt eeldatakse analüütilisi oskusi ehk võimekust andmeid töödelda, võrrelda, nende hulgast vigu ja probleeme leida, tulevikku ennustada ja järeldusi teha.

Orglaani sõnul kasvavad analüütilised oskused päris kiiresti koos kogemusega. Seda mõistagi juhul, kui raamatupidaja on ise huvitatud oma töös järelduste tegemisest ja iseenda arengust.

Õppimis- ja kohanemisvõime on samuti raamatupidaja puhul väga oluline, kuna selles valdkonnas muutub korraga palju, kiiresti ja muutujaid on samuti hulgaliselt.

“Raamatupidaja, kes tahab õppida, keda rõõmustavad väljakutsed ja kes on uuendustele avatud, on alati kõrgelt hinnatud. Hea raamatupidaja püsib iseseisvalt valdkonna uudistega kursis, mitte ei oota kord aastas toimuvat koolitust ja ei eelda, et sellest piisab. Nemad on ettevõtte jaoks oma valdkonna spetsialistid, seega peaksid oskama hinnata finantsmaailma hetkeseisu ja ka tulevikutrende prognoosida,” selgitas Orglaan.

Raamatupidajate töö on muutuste keerises

Muutustega kaasas käimine on üheks oluliseks oskuseks, mida raamatupidajatelt oodatakse. Peamine muutus viimasel ajal on ilmselt see, et raamatupidamine on kolinud „pilve“ ning sellega on võimalik tegeleda ükskõik, millisest maailma nurgast – tingimuseks vaid hea wifi olemasolu.

See võimaldab ka juhtidel paremat ligipääsu finantsaruandlusele, mis peaks võimaldama langetada targemaid otsuseid.

Lisaks on Anna-Liisa Orglaani sõnul suureks muutuseks andmevahetuse olulisuse tõus. Või õigemini sellele üha enam tähelepanu pööramine. “Tubli töö on Eestis teinud Swedbank ja LHV, kes on võimaldanud ERP lahendused automaatselt andmeid vahetama. Kasvanud on ka e-arvete maht tänu riigiasutustele.“

Lisaks muutunud töö sisule tähendab „pilve“ kolimine ka seda, et üha rohkem tekib võimalusi teha raamatupidajatel kaugtööd. Nii leiabki paljude raamatupidajate tööpakkumiste juurest CVKeskus.ee tööportaalis ka „Kaugtöö võimaluse“ märgise.

Miks peaks raamatupidajaks hakkama?

Raamatupidamine on tänaseks selgelt üks selliseid töid, mida saab teha asukohast sõltumatult. Samuti on plussiks see, et raamatupidajat vajatakse nii era- kui ka avaliku sektori ettevõtete ja organisatsioonide puhul. “Sulle on avatud kõikide tegevusalade uksed,” ütleb Anna-Liisa Orglaan.

Nii mõnegi inimese jaoks tähendab raamatupidamine tänaseni tõenäoliselt seda, et keegi istub kuskil arvuti taga ja toksib päev otsa tuimalt Exceli tabelisse numbreid. Reaalsus näitab aga seda, et taolised tegevused on selgelt minevikku jäetud ning praegusel ajal on töö iseloom juba üpris teist laadi.

“Raamatupidamistarkvara areneb väga kiiresti, rutiinse töö teevad ära spetsiaalsed arvutiprogrammid, raamatupidaja ülesandeks jääb aga üha rohkem analüüs ning juhtkonna nõustamine,” selgitas Anna-Liisa Orglaan.

Eesti raamatupidajate töötasu mediaani andmed pärinevad CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri koostöös läbi viidud palgainfo uuringust.

Lisaks töö paindlikkusele ja väljakutsetele tõi Anna-Liisa Orglaan raamatupidajate töö puhul välja ka inimeste aitamise.

“See töö võimaldab päriselt inimesi aidata, kui see peaks Sulle meeldima. Just raamatupidaja saab aru, kuidas töötab tulumaksuvaba miinimum ja kuidas liiguvad rahavood. Selle eest on tänulikud nii juhid kui ka töötajad,” sõnas ta ning lisas, et häid raamatupidajaid on alati vaja, olgu majanduses tõusud või langused.

Kõik värsked finantssektori tööpakkumised CVKeskus.ee tööportaalis leiad siit »