Eestis reguleerib sularahavedu valitsuse kehtestatud raha ja väärtpaberite veo korra ehk sularahaveo määrus. Määrusega on paika pandud kindlad miinimumnõuded erinevate sularaha koguste veoks, et tagada raha ohutu kohalejõudmine olenemata teenusepakkujast.

Viimastel aastatel on siseministeeriumis korduvalt tõusnud esile mõte sularaha veolt regulatsioonid kaotada, mis tähendaks, et turvalisuse tagamise meetmed jääksid ainult teenusepakkujate teha.

“Ühelt poolt tunduvad regulatsioonid küll tüütud ja piiravad, kuid teisalt aitavad need hoida turvalise teenuse minimaalset taset,” selgitas G4Si sularahadivisjoni riskijuht Raul Reap.

G4Si puhul ei muudaks riigipoolsete regulatsioonide kaotamine tegelikult sisuliselt midagi, kuna pea sajas riigis tegutseva üleilmse turvaettevõtte nõuded jääksid ikka kehtima ja turvalisuse tase ei langeks. Küll aga on raske ennustada, mida teeksid teised teenusepakkujaid, kui näiteks kaoks ära vajadus üle miljoni euro vedamisel kasutada soomusautot ja kahte relvastatud turvatöötajat.

Tema sõnul tähendaks määruse kaotamine, et sisuliselt võiks igaüks suurt kogust sularaha teenusena kasvõi kilekotis vedama asuda. “Vaevalt, et keegi seda kohe tegema hakkaks, aga turvalisusel on siiski teatud hind – kasvõi soomusauto ja tavalise sõiduki hinnavahe. Iga asi maksab ja kaotades kõik nõuded ära, võib tekkida mõnel teenusepakkujal ahvatlus kvaliteedi arvelt ressursse säästa.”

Varasemalt on Eestis tegutsenud vähemalt üks sularahavedaja, kes madalama teenusehinna pakkumiseks hakkas kulusid kokku hoidma ja tegi seda muuhulgas turvalisuse arvelt. Enam see ettevõte ei tegutse.

Miks sularahaveo turvalisus keskmist eestlast huvitama peaks?

Sularaha transport on selline valdkond, millega eraisikud üldjuhul sageli kokku ei puutu. Seetõttu ei ole üldse imestada, kui enamik eestlasi teemaga kursis pole ega sellele pikemalt ei mõtle. Sularahaveo turvanõuded puudutavad siiski ka rohkemaid osapooli kui ainult teenusepakkujaid ja kliente.

“Kui sularaha transporditakse, siis seda tehakse ikkagi avalikus ruumis: kaubanduskeskused, teed ja tänavad. Need on avalikud kohad, kus liigub palju inimesi. Kui seal peaks toimuma rünnak siis võib ka mõni süütu kõrvalseisja tõsiselt kannatada saada,” rääkis Reap. See tähendab, et rahaveo nõuded mõjutavad Eesti turvalisust laiemalt. 

Sularaha on endiselt kurjategijate jaoks kõige ahvatlevam sihtmärk. Lisaks on euro väärtuslik ja laialt levinud raha, mida on lihtne realiseerida.  

Näiteks toob Reap mõne aasta taguse juhtumi Soomest, kus tulirelvadega rünnati G4Si sularahaveost. “Õnneks mitte linnas. See röövi katse luhtus, sõiduki turvasüsteemid aktiveerusid, mõisteti, et soomustatud autost niisama raha kätte ei saa ja kurjategijad põgenesid ilma rahalist kahju või vigastusi tekitamata,” meenutas ta.

“Ühelt poolt on tore, kui avalik sektor usub või loodab, et meetmeid rakendatakse ka ilma määrusteta aga mina sellele lootma ei jääks.”

Loe sularahaveostele kehtivate nõuete kohta lähemalt siit ja G4Si sularahaveoste ründamise kohta siit!