Eesti elanikud sarnanevad maksete tegemises käitumiselt enim Soome ja Hollandiga, kus on levinud just kaardimaksed ja sularaha kasutatakse pigem vähem.
Kuigi sularaha kasutus paistab vähemal esmapilgul vähenevat, on seda euroalal ringluses 1,26 triljoni euro väärtuses ning ringluses olevate pangatähtede kogus on kasvanud 23,1 miljardi ühikuni. Kõige suuremat kasvu on aastate jooksul näinud just 50-eurosed rahatähed.
Millised pangatähed on Eesti elanike seas populaarseimad?
Alates 2011. aastal euro kasutusele võtmise algusest on Eesti Pank väljastanud ligi 1,97 miljardi väärtuses euro sularaha. Väärtusest lõviosa moodustavad mõistagi pangatähed, mida on väljastatud ligi 42,3 miljonit ühikut koguväärtusega ca 1,91 miljardit eurot. Münte on seevastu tänaseks väljastatud 295 miljonit tükki koguväärtusega ca 59,5 miljonit eurot.
Pangatähtedest on Eestis populaarseimad 5- ja 50- eurosed kupüürid, samas kui kõige vähem nõudlust paistab olevat 20- ja 100-euroste sedelite vastu. Käibele lastud müntidest moodustavad 58% 1- ja 2-sendised.
Eesti elanike finantskäitumise uuringust selgub veel, et keskmiselt võtab Eesti elanik kuus sularahaautomaadist välja 250 eurot (2018. a seisuga). Netopalgast võtavad eestimaalased kuus sularahas välja hinnanguliselt 26%, mis jääb samale tasemele Leedu, Portugali, Slovakkia, Tšehhi, Horvaatia ja Maltaga.
Kolmandik elanikest hoiavad oma sääste sularahas
Protsentuaalselt kõige rohkem võetakse sularahas oma netopalk välja Lätis, kus keskmiselt 38% palgast sularahaautomaadist inimese kätte jõuab. Kõige vähem eelistavad palka sularahas välja võtta aga Rootsi (4%), Taani (5%), Soome (7%), Prantsusmaa (8%) ja Hollandi elanikud (9%).
Oma sissetulekut võetakse Eestis enam sularahas välja just pangaautomaatidest (93%), ent viimasel ajal on eriti maapiirkondades näha poekassadest sularaha välja võtmise populaarsuse kasvu. Kõige paremini paistab teenus olevat käivitunud Lõuna-Eestis, kus poekassast sularaha välja võtmise teenust on kasutanud lausa 12% elanikest.
Eesti Panga sularahakäitluse spetsialisti Martti Näksi sõnul hoiab sularahas oma sääste üle kolmandiku Eesti elanikest (32%). Sularahas sääste hoidvatest inimestest 43% teevad seda selleks, et säästudest oleks parem ülevaade, 19% pangahoiuste madala intressitulu ja 11% pankade liiga kõrgete teenustasude tõttu.
