Natuke rohkem kui kuu tagasi hõikasid Eesti Pank ja Omniva koostööna välja mündikorje, et koguda inimestelt kokku miljon euromünti. Pilootprojektiga testitakse, kas selline mündikorje teenus aitaks väikeste punaste müntide taasringlusele kaasa, sest nende tootmisega kaasneb arvestatav keskkonnamõju. Niisamuti pakub korje kõigile võimaluse niisama kapinurgas seisvad punased mündid tasuta ära vahetada.

Hiljuti tuli aga Eesti riik välja kavaga ühe- ja kahesendiste kasutamisest hoopiski loobuda. Rahageenius uuris, kuidas mündikorje on seni kulgenud ning mida kogutud punaste müntidega peale hakatakse.

Kokku on vahetatud üle 2 miljoni mündi

Eesti Panga kommunikatsioonijuhi Viljar Rääski sõnul on Omniva postkontorites Tallinnas Järve keskuses ja Tartus Kvartali keskuses 19. oktoobri seisuga kogutud 2 miljonit ja 277 000 münti, millest ühesendiseid on 730 000 ja kahesendiseid 765 000. “Mündikorje kampaania kestab aasta lõpuni, kuid juba praegu laekunud müntidega saab Eesti Pank rahuldada kahe kuu keskmise nõudluse. Selle võrra on vaja vähem uusi münte juurde toota ja kokkuvõttes on mündiringluse keskkonna jalajälg mõnevõrra väiksem,” sõnas ta.