Grow Finance'i blogi

Millal peab juhatuse liige tasuma töötuskindlustusmakset?

Foto: Unsplash

Grow Finance’i partneri Ulvi Tallo sõnul eristavad töötajate ja juhatuse liikmete tasude määramist ja maksustamist seadused, mille alla nad käivad. Juhatuse liikmed võivad alluda nii võlaõigus- kui töölepingu seadustele.

Juhatuse liikme tasud, mis käivad võlaõiguslepingu alla, ei pea töötuskindlustusmakset tasuma. Kui aga olete sõlminud töölepingu, siis makstakse tasudelt töötuskindlustusmaks, mis vähendab ühtlasi teie sissetulekut võrreldes juhatuse liikme tasuga.

Tallo arvates tekib siinkohal probleem, sest maksuamet on avaldanud juhendi, kus on välja toodud: kui juhatuse liige teeb justkui töölisena tööd, peab ta olema ühtlasi ka palga saaja. Mis tähendab, et ühel isikul võib tekkida mitut laadi sissetulekuid.

“See tähendaks, et töölepingu seaduse järgi peab maksma kõik tööjõumaksud, mille alla käib ka töötuskindlustusmaks. Kui vaatame juhatuse liikme õigusi ja kohustusi, siis juhatuse liige ei pruugi saada töötukassast hiljem hüve,” selgitas Tallo.

Näiteks kui juhatutse liige saab lisaks palgale ka juhatuse liikme tasu või on viimase 12 kuu jooksul töötanud vähem kui 180 päeva, siis töötuna arvele võttes ta töötuskindlustushüvitist ei saa.

“Teine vastuoluline aspekt on üksikettevõtjal, kes peaks palga maksmiseks sõlmima endaga kirjaliku töölepingu. Endaga kirjalike lepingute sõlmimine on juriidiliselt vastuoluline, kuid maskuametnikule sobiv,” lausus ta.

Tallo arusaamist mööda on maksuamet viimasel ajal siiski keskendunud rohkem dividendide kui juhatuse liikme tasude ümberklassifitseerimisele ja töötuskindlustusmaksude osas enam väga suuri probleeme ei ole.

Uuri Grow Finance tegevuse kohta rohkem siit.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.