Sularahaautomaatidega peavad ühel või teisel hetkel puutuma kokku praktiliselt kõik inimesed. Kuigi kaardimaksed on üha populaarsemad pole sularaha veel kuhugi kadunud ning pangaautomaate kasutatakse endiselt ka näiteks maksete sooritamiseks.

LHV panga sularahaautomaatide (ATM) võrgustik laienes hiljuti 125 automaadini üle Eesti ning seetõttu on paslik aeg heita pilk ATM-idega seotud küsimustele ja teemadele.

Suurim mõju automaatide hooldusgraafikule on püsiklientidel

Väikeste laste jaoks võivad sularahaautomaadid tunduda kui masinad, kust vanemad raha välja käivad võtmas. Suuremaks saades õpime, et keegi peab automaati ikka kõigepealt raha sisse panema ning (kahjuks) on masinast raha kätte saamiseks vaja seda eelnevalt ka omada. Automaatide täitmist on tõenäoliselt näinud pealt enamik lugejaid, kuid see on vaid protsessi viimane lüli.

“LHV ATM-id on üle terve Eesti ja neil on välja joonistunud iseloomulik kasutajaskond ehk niiöelda püsiklientuur,” sõnas LHV ATM-ide tootejuht Indrek Kaljumäe, kelle sõnul kujundavad automaadi hooldusvajaduse suuresti just püsikliendid. “On ATM-e, mis töötavad ilma hooldamata isegi rohkem kui kuu ja seda mitte selle pärast, et keegi neid ei kasutaks, vaid püsiklientuur on tasakaalus. On kliente, kes panevad automaati raha sisse, ja on kliente, kes võtavad välja.”

Sedasi balansseerivad kliendid raha sisse ja välja liikumise ning automaat ei jookse tühjaks ega täitu liialt kiiresti. Muidugi on olemas ka risti-vastupidiseid olukordi. “Mõnel pool on aga automaadi klientuuriks inimesed, kes panevad sisse rohkem raha, kui sealt välja võetakse ning see tingib vajaduse kassettide vahetuseks – masin on lihtsalt raha täis,” selgitas Kaljumäe. Kolmandas kohas eelistatakse tema sõnul jällegi rohkem raha välja võtmist, mistõttu tuleb automaati hooldada kassettide tühjaks saamise tõttu.

Lisaks sellele on ATM-ide hooldusvajadus Kaljumäe sõnul suuresti seotud kalendripäevade ja sündmustega, milleks võivad olla nii kuu algus, puhkuste periood kui ka jõuluostlemised. Sel ajal kasutatakse sularahaautomaate muidugi tihedamalt. Kaljumäe sõnul on aga kõigest hoolimata võimalik automaatide hooldusaegasid vägagi täpselt ennustada. “Päeva täpsusega saab juba varasema ajaloo pealt hooldusvajadusi prognoosida, ilma, et automaat hetkel ühtegi märki näitaks,” sõnas ta. Vahel harva võib vajadus hoolduseks tekkida ka tehnilise rikke tõttu või kui printeri paber lihtsalt otsa saab.

Kuidas automaat raha laiali jagab?

Teatavasti on osa rahatähti levinumad kui teised ning seetõttu võib juhtuda, et automaadist saavad väiksemad kupüürid enne otsa kui suuremad. Selleks, et raha jätkuks võimalikult paljudele inimestele, jagavad ATM-id raha vaikimisi spetsiaalse süsteemi järgi, mis võtab arvesse olemasolevate kupüüride hulka.

“See aga põhjustab juhuseid, kus inimene küsib 100 eurot ja automaat väljastab talle kaks 50-eurost kupüüri. Või küsib teine klient 1000 eurot ning see väljastatakse 20-stes kupüürides,” sõnas Kaljumäe.

Seetõttu on LHV automaadid seadistatud selliselt, et kupüüre väljastatakse sõltuvalt kliendi poolt soovitud summast. “Ehk siis kui inimene küsib 1000 eurot, siis püütakse seda anda 50-eurostes kupüürides. Erand võib tekkida vaid juhul kui 50 eurosed rahatähed on just otsa saanud, aga teisi veel on,” ütles ta.

Miks rikkeid esineb ja mida kliendid nende ennetamiseks teha saavad?

“LHV sularahaautomaadid töötavad väga heal tasemel. Esineb tõrkeid aga neid on pigem vähem ning tehnikud suudavad need mõne tunniga eemaldada. Harva tuleb ette tõsisemaid olukordi, kui tõrke kõrvaldamiseks kulub rohkem kui üks päev,” rääkis Kaljumäe.

Paljud ATM-ide tõrked on seotud ka klientide tegevusega. Täpsemalt raha sisestamisega. “Olulisim asi, mida klient ATM-i kasutamisel teha saab, on raha sisse panemisel jälgida, et koos rahaga ei satuks sinna mingil juhul võõraid esemeid nagu rahakummid, kirjaklambrid, kleepsud, mündid ja muu selline,” selgitas ta. Kui automaati peaks sattuma võõrkeha ehk midagi, mis pole kupüür, tekitab see ummistuse ning masin ei suuda kõiki kupüüre korralikult lugeda ega sisestatud raha kohe kontole kanda.

See tähendab omakorda ka masina töö seiskumist ning tähendab, et ATM-i ei saa kasutada enne kui hooldustehnik kohale tuleb ja probleemi lahendab. “Seepärast tasub enne raha sisestamist see hoolikalt üle vaadata ning veenduda, et kupüüride vahel võõraid esemeid poleks,” selgitas Kaljumäe.