Ehkki sügistalvine periood tundub hetkel veel mägede taga, tõotab pikalt hoogu kogunud inflatsioon tõsta energiahinnad sügiseks seniolematutesse kõrgustesse. Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane leiab, et inimesed, kes hakkavad alles praegu eesootavale külmaperioodile mõtlema, on otsuste tegemisega juba hiljaks jäänud – pigem on hetkel sobiv aeg teha kaugemale ulatuvaid tulevikuplaane.
Riigipoolne toetus sarnasel kujul tõenäoliselt ei jätku
Rebase sõnul tõotab eesootav külmaperiood tulla tõepoolest murettekitav. “Energiahinnad ei olnud ajutiselt kõrged vaid sel hooajal, vaid tõotavad uue külmaperioodi valguses veelgi kasvada. Ehkki olukorda leevendas veidi küll riigipoolne abi, ei saa toetus sellisel kujul tõenäoliselt jätkuda,” nentis ta.
Sellest tulenevalt on Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitanud toetust jagada vaid nendele, kellel seda päriselt vaja on ning kes pole võimelised kõrgeid hindu omavahenditest tasuma. Kuid vaid toetuse peale ei tasu tekkinud olukorras lootma jääda. “Iga inimene peaks pigem ikkagi mõtlema sellele, et riik ei jää pikas perspektiivis kõrgeid arveid kinni maksma,” lisas ta.
Ent kuidas siis sügiseks valmistuda olukorras, kus kodu energiatõhususe parandamine võib võtta aega? “Kui hakata praegu sügise peale mõtlema, on selleks juba liiga hilja,” ütles Luminori eraisikute panganduse juht. “Praegu saab piltlikult öeldes mõelda vaid sellele, kas küttepuud on varutud, sest hoone küttesüsteemi nii lühikese perioodi jooksul välja ju ei vaheta.”
Ka ehitushindade tõus esitab siinkohal koduomanikele valusa väljakutse. “Kuna nõudlus ja hinnad on hetkel kõrged, siis vajab küttesüsteemi väljavahetamine või hoone renoveerimine rohkem kaalumist. Seega tasub probleemi lahendamisel mõelda pikemale perspektiivile, mitte vaid eesootavale sügistalvisele perioodile, mille pärast suur hulk inimesi hetkel põhjendatult muretseb,” sõnas Rebane.
Mõju on tugev ka kinnisvaraturul
Energiahindade mõju on eksperdi hinnangul selgelt tuntav ka kinnisvaraturul, kuid peamiseks teguriks, mis inimeste käitumise juures väga suurt rolli mängib, on üleüldine inflatsioon. “Järjest enam mõeldakse mitu korda läbi, kui palju ollakse nõus igakuiselt kulutama just koduga seotud väljaminekutele – üheks suureks faktoriks on siinkohal kindlasti kommunaalarved,” märkis ta.
Inflatsioon puudutab omakorda ka kinnisvaraturul toimuvaid ostutehinguid, aga ka uue kinnisvara ehitust. “Vaatamata sellele, et hinnad on kallid ning potentsiaalsete klientide maksevõimekus pole nii suur, ei saa kinnisvarahinnad langeda, sest uute objektide ehitamine on kulukam kui kunagi varem,” lisas Rebane.
Seetõttu on paljud arendajad ehituse peatanud või edasistest plaanidest ajutiselt loobunud. “Väga palju inimesed mõtlevad, et praegu pole kõige õigem hetk kopa maasse löömiseks. See omakorda tähendab seda, et hea kinnisvara leiab väga kiiresti uue omaniku, kuna pakkumine on väga madal,” rääkis ta.
