Koduotsijad lükkavad paremate aegade ootuses ostutehingu sooritamist edasi. See väljendub Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul ka statistikas – olukorras, kus kindlustunne on langenud, on üleval salajane ootus, et ehk homme õnnestub kodu juba veidi soodsamatel tingimustel soetada.
Kolm peamist tegurit, mis kinnisvaraturgu mõjutavad
Rebase sõnul peegeldavad käimasolevat langustrendi ka kinnisvarafirmade edastatud statistikanumbrid, mille põhjal on tehingute mahud kukkunud isegi kuni 40 protsenti. “Maakonniti on see arv küll veidi erinev, kuid teatav langus on näha ka korterite mediaanhinnas: ühe kuuga on toimunud 14% langus – seda pole küll ülemäära palju, kuid ei saa salata, et tegemist on siiski märgatava muutusega,” rääkis ta.
Selle on tinginud juba varem turgu mõjutanud tegurid, mis kinnisvaraturule senimaani hõlpu ei anna. “Kindlasti on üleval teatav ootus, et ehk homme pakutakse kinnisvara odavamalt kui täna. Ka tarbija kindlustunne on viimasel paaril kuul paranenud, ehk viimased märgid näitavad, et põhjas on tänaseks loodetavasti juba käidud ning edaspidi olukord stabiliseerub.”
Ehkki hindade langus on juba alanud, on enamik koduostjaid endiselt äraootaval seisukohal – sellel on lihtne põhjus. “Inimesed ootavad ikka, et hinnad lähevad veel odavamaks ja see on tõenäoliselt peamine põhjus, mis neid ostutehingu tegemisel tagasi hoiab,” märkis ta.
Samas ei saa alahinnata ka euribori ja inflatsiooni mõju inimeste laenuvõimekusele, mistõttu on kodulaen muutunud kättesaamatuks inimestele, kelle puhul varem seda probleemi ei eksisteerinud. “Euribori tõus on olnud kiire ning kuna see ähvardab tulevikus veelgi tõusta, on suur hulk inimesi, kellel pole võimalik sellistes tingimustes kodulaenu teenindada. See on omakorda suurendanud huvi üürikorterite vastu,” tõdes Rebane.
Arendajad on sunnitud projekte seiskama
Optimismi pole näha ka kinnisvaraarendajate vaatenurgast, kuna huvi uusarenduste vastu on silmnähtavalt raugenud. “Tänases olukorras on pandud projekte seisma põhjusel, et kinnisvaraarendaja lööb kopa maasse siis, kui teatud osa korteritest on broneeritud. Kui seda lävendit aga ei saavutata, siis pole mõtet ka ehitama hakata.”
Projektid, millega oldi juba alustatud, viiakse reeglina küll ellu, kuid tuleb ka arvestada, et arendajast olenevalt on müügisurve siiski väga erinev. “Arendaja, kellel pole finantskohustust, saab müügiga rohkem venitada ja õiget klienti oodata, kuid nende jaoks, kes on ehituse finantseerinud läbi välise finantseerimise, on müügisurve tuntavalt suurenenud, mistõttu on ka vajadus korterite müümiseks märksa suurem,” kirjeldas ta.
See on arendajaid asetanud seisu, kus kortereid pakutakse nn präänikuga, olgu selleks tasuta köök, parkimiskoht, panipaik või midagi muud. “Paratamatu on siiski see, et hinnakorrektsioon tuleb umbes 10% – kui uusarenduste puhul ei saa rääkida suuremast arvust, kuna ehitushindade tõttu pole võimalik odavamalt uut kinnisvara müüa, siis magalarajoonide puhul on juba praegu näha suurema hinnalanguse võimendumist,” tõdes Rebane.
Üürikorterid jõuavad kinnisvaraturule
Luminori eraisikute panganduse juhi sõnul võib aga viimasel ajal märgata veel üht tendentsi. “Järjest rohkem lisandub kinnisvaraportaalidesse objekte, mis olid varasemalt mõeldud üüriinvesteeringuks. Ent kuna hetkel ei tule madalama üürihinnaga laenu teenindamine välja, seab see takistuse ka likviidsusele. Seega tuleb hetkel kinnisvaraturule objekte, mis on ostetud finantsvõimendusega ning mida soovitakse nüüd realiseerida,” sõnas ta.
Samas võib kevadeks ennustada ka tunduvalt väiksemat huvi maamajade ja suvilate vastu. “Et kevad on maamajade müügiks parim aeg, kuid tegemist on siiski luksuskaubaga, võib ennustada, et kõrgete intresside valguses on sel kevadel huvi märksa väiksem kui paaril eelneval aastal,” ütles Tanel Rebane.
