Hambaarsti visiitide vältimine võib hiljem tuua kaasa erinevaid probleeme ja suuri ravikulutusi. Kui vajalikul hetkel jääb aga vahenditest puudu, kuid soovitakse vältida tulevikus suuremaid ravikulutusi, siis on arstivisiit võimalik tasuda krediitkaardi või väikelaenu abil, selgitas Luminor Eesti jaepanganduse juht Tanel Rebane.

Ravi võib kujuneda kalliks 

Luminor Eesti jaepanganduse juht Tanel Rebane ütles, et kuluka hambaarstikülastuse eest tasumisel võib abiks olla näiteks krediitkaart. „Väiksemate väljaminekute puhul, mis jäävad alla väikelaenu taotlemise miinimumsumma, saab tasuda krediitkaardiga. Luminor Black krediitkaardi puhul ei pea ka intressi maksma, kui summa tagasi maksta esimese 45 päeva jooksul,“ sõnas Rebane.

Kui aga ravisumma tõotab tulla suurem ja ei saa väga lühikese perioodi jooksul tagasi maksta, oleks mõistlikum juba võtta laenu. „Väikelaenu puhul räägime suurematest summadest. Luminor pakub väikelaenu alates 500 eurost, intressiga alates 10,5% ning selle jaoks ei ole vaja tagatist ega sissemaksu. Suuremate summade ja pikaajalisema tagasimakseperioodi puhul on väikelaenu tingimused enamasti paremad kui krediitkaardil,“ märkis Rebane.

Siiski tuletab Rebane meelde, et mida kiiremini laenusumma tagasi maksta, seda väiksem on intressina makstud summa. „Mida lühemaks ajaks on laen võetud, seda vähem peab tagasi maksma intressina. Seetõttu tuleks kaaluda laenu võtmisel ka tagasimakseperioodi, mis võib mõjutada intressina tagasi makstavat summat,“ nentis jaepanganduse juht. 

Vähemalt kord aastas

Sakala Hambaravi hambaarsti Kaja Kiige sõnul oleks vajalik hambaarsti külastada minimaalselt üks kord aastas, et saada ülevaate oma hammaste ja kogu suu seisukorrast. “Hambaarst saab soovitada, milliseid edasisi protseduure oleks vajalik teostada, kuid regulaarselt kontrollis käies on suur võimalus, et kõik on hästi ja patsient ravi ei vajagi,” lisas ta.

Kuigi riik hüvitab osa ravikindlustatud patsiendi visiidi maksumusest, võib see dr Kiige hinnangul siiski kujuneda väga kalliks, eriti siis, kui paus kahe visiidi vahel kipub liiga pikaks venima. „Eriti siis, kui on hambaid, mis on lootusetult lagunenud, vajavad eemaldamist, ning seejärel asendamist suust eemaldatavate või mitte-eemaldatavate proteesidega,” ütles ta.

Regulaarne kontroll hoiab kulusid kokku

Osadel hambahaigustel on salakavalalt vähe sümptomeid, kuid võivad sellegipoolest tekitada suus pöördumatuid kahjustusi. Näiteks on oht, et hambakivi ja väheste märkidega igemepõletik muutuvad pikema aja jooksul krooniliseks haiguseks, mis hakkavad kahjustama hammaste kinnituskudesid, põhjustavad luukadu ja kahjustavad ka hammaste esteetikat. 

Kindlasti ei tuleks regulaarsete visiitide pealt kokku hoida, sest probleemi varajane avastamine võib kokku hoida kallimate ja keerulisemate raviprotseduuride arvelt. „Mõned hambahaigused võivad olla kiire kuluga ja mida varem murele jälile saadakse, seda lihtsam ja ka odavam on vajalik ravi,” märkis Kiige. 

„Soovitan kõigil suhtuda oma hammastesse suure hoolega, külastada arsti minimaalselt kord aastas või veel parem, kord poole aasta jooksul. Usun, et võin iga hambaarsti nimel rääkida, et iga päeva parimad visiidid on need, kus kontrolli tulnud inimesele saab öelda: „Kõik on korras! Kohtume taas poole aasta pärast,” sõnas Kiige.