Kõrge inflatsioon ja Euroopa keskpanga intressimäärad on teinud kinnisvaraturule sisenemise küll keerulisemaks, küll aga mitte võimatuks. Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane kinnitab, et omaosaluse leidmine on küll keeruline, ent järjest enam aitavad noortel oma esimese kodu soetada nende vanemad.
Võimalused ja vajadused pole omavahel tasakaalus
Elukalliduse kasv ühes intressimäärade tõusuga on pangad pannud olukorda, kus eitavaid vastuseid tuleb anda rohkem kui varem. Rebase sõnul on tunnetuslikult kasvanud ka kodu otsivate inimeste keskmine vanus, kuna noortel on praegustes tingimustes väga keeruline kinnisvaraturule siseneda.
„Kui varem tuli esimese kodu ostuks käia keskmiselt välja umbes 10 000 eurot, siis nüüd on see summa väga palju tõusnud. Seetõttu on noortel spetsialistidel ja noortel peredel järjest keerulisem sobivat kodu osta – seda põhjusel, et võimalused ja vajadused ei pruugi olla kaugeltki tasakaalus,” sõnas ta.
Nii vahetavad noored kahetoalise korteri otsingud väiksema ehk ühetoalise vastu – kes aga sellist kompromissi teha ei soovi, suundub kinnisvaraturult üürikorterite jahimaale. Rebase sõnul võib üürimine olla hetkel küll veidi odavam, kuid selles veendumiseks tuleks koduotsijatel teha vastavad arvutused.
„Kui korteri üürimine maksaks kuus rohkem kui igakuine laenumakse, siis tasub adekvaatselt kaaluda, kas üürimine on ikka õige samm või mitte. Et kinnisvara kasvatab aastatega oma väärtust, siis igal juhul oleks mõistlikum investeerida ostmisesse, mitte üürimisse,” tõdes Rebane.
Omaosalusest jääb sageli puudu
Kõrgenenud kinnisvarahindade valguses kimbutab koduotsijaid üks oluline küsimus: kuidas koguda kokku sissemaksuks vajalik summa? Et Luminori tellimusel hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt plaanib kolmandik Eesti inimestest uue kodu ostmist ning 28%-l neist on olemas ka vajalik omaosaluse summa, moodustavad lõviosa koduotsijatest just need, kel omaosaluseks vajalikku rahasummat tagataskust võtta ei ole.
Nii on omaosaluse puudumine asetanud noored fakti ette, kus puuduoleva summa aitavad kokku koguda lapsevanemad. „Kuna Eesti on olnud tänaseks juba enam kui 30 aastat iseseisev ning meie majandusel on läinud hästi, siis teatud põlvkondadel leidub vaba raha, mida kodu ostmiseks targasti ära kasutada,” kommenteeris Rebane. Kõrge euribori tingimustes leidub ka vanemaid, kes ostavad lapsele korteri välja ning loobuvad laenu teenindamisest, kuid seda juhtub pigem harva.
„Kui 15 aastat tagasi oli vanemate rahaline abi pigem harukordne, siis nüüd näeb seda mustrit järjest enam. Õnneks saavad vanemad olukorra keerukusest aru ning kaitsevad lapsi olukorra eest, kus oma kodu ostmisega peaks veel pikki aastaid ootama. Kui vanematel on vähegi võimalus last kodu soetamisel aidata, siis tuleks seda kasutada,” lisas ta.
Lisatagatis pole võluvits
Et varasemalt on kodulaenu omaosaluse koormat aidanud kergendada ka lisatagatise olemasolu, on pangad muutunud selle hindamisel järjest konservatiivsemaks. Rebase sõnul polnud lisatagatise omaniku taustakontroll varasemalt nii oluline, kuid kõrgete hindade ja laenude kättesaamatuks muutumise kontekstis on see muutunud järjest põhjalikumaks, sest pangad on otsuste tegemises aina konservatiivsemad.
„Lisatagatis pole kindlasti enam võluvits, mille olemasolu pangast positiivset otsust saada aitab – järjest enam kontrollitakse lisatagatise omaniku tausta ja maksevõimet ning analüüsitakse, kas lisatagatise käendaja oleks võimeline teenindama lisaks ka taotletavat laenu. Neid inimesi, kes nendesse parameetritesse mahuvad, leidub väga vähe. Seega ei tasu lisatagatisele lootma jääda – laenusaaja omaosalus on sellest kindlasti olulisem tegur,” tõdes Rebane.
