Kodulaenu taotlemisel on üheks närvesöövamaks etapiks hetk, kui pank teavitab sind maksimaalsest võimalikust laenusummast või näiteks intressimäärast. Ent milliseid nüansse nende arvutamisel arvesse võetakse ning millest need sõltuvad, selgitab Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

Intressimäär ei ole kõige tähtsam argument

Üks olulisemaid numbreid, mida kõik laenusoovijad pankadelt teada soovivad, on intressimäär. See sõltub Rebase sõnul peamiselt kahest tegurist. “Eelkõige sõltub intress kliendi profiilist ja turuolukorrast. Tänaseks oleme Eestis elanud juba aasta jagu sellistes tingimustes, kus pankade intressimäärad on pidevalt langenud. See olukord soosib mõistagi pigem klienti, mitte panka, kuna laenamine on muutunud odavamaks,” rääkis ta.

Kui pank soovib laenu väljastada, peab ta arvestama ka sellega, mida teevad konkurendid ning milliste intressimääradega kodulaenu klientidele väljastatakse. “Intressimäära tasub kindlasti küsida paarist erinevast pangast ning saadud pakkumisi võrrelda,” soovitas Rebane. 

Ent intressimäär pole ainus tegur, mida võrrelda – eraisikute panganduse juhi sõnul tasuks kindlasti arvestada ka muid tingimusi, mille alusel pangad kodulaenu üldse väljastavad. “Kui klient ütleb, et ta sai teisest pangast parema pakkumise ja me küsime, kui suur igakuise makse erinevus on, ei ole harv juhus, kus see on vaid paar eurot, kuid ühel juhul on vaja täita teatud lisatingimusi ja teisel juhul mitte,” rääkis ta.

Selle näite põhjal omistatakse intressimäärale ehk liiga suur tähtsus. “Kui intressimäärade erinevus on 0,1% või 0,2%, siis see tegelikult ei ole väga suur vahe,” lisas ta. Seega seisnevad suuremad erinevused pigem tingimustes, mis puudutavad lepingutasusid, sissemakse suurust või midagi veel olulisemat, mida esimese hooga märgata ei osatud.

Laenuvõimekust tasub ka ise hinnata

Maksimaalse laenusumma väljaarvutamisel on Rebase sõnul rusikareegel, et taotleja kohustused ei saa olla suuremad kui 40% leibkonna igakuisest sissetulekust. “Eesti Panga poolt on antud soovituseks 50%, mis on absoluutne maksimum. Luminoris lähtutakse säästva ja vastutustundliku laenamise põhimõtetest ja meie rusikareegel on 40%,” selgitas ta.

Nende kohustuste hulka arvatakse üldjuhul kõik, mille eest taotlejale igakuiselt arveid esitatakse, sealhulgas näiteks laen(ud), liising ja/või krediitkaart. Seda on Rebase sõnul ennekõike vaja kliendi enda jaoks, et uus laen taotleja finantsvõimekust ootamatult ei halvaks.

“Kui on kaks laenutaotlejat ja nende netosissetulek on kahe peale 2000 eurot, siis kohustuste teenindamiseks kuluv summa võib olla kokku 800 eurot ehk 40%. Sinna mahub kindlasti laen, liising ja mõni krediitkaart,” näitlikustas ta. “Mida väiksem see protsent on, seda parem.”

Lõpetuseks jagas Tanel Rebane sooja soovituse, mis laenutaotlejal pilti veelgi selgemaks aitab teha. “Minupoolne soovitus on, et kodu võiks maksta sinu leibkonna viie aasta kogusissetuleku hinna, auto jällegi leibkonna ühe aasta kogusissetuleku hinna. Selline 5:1 reegel on küll võrdlemisi konservatiivne, kuid seda võib kindlasti kasutada, et oma võimalusi analüüsida,” sõnas ta lõpetuseks.