Turbulents turgudel on investorid asetanud keerulisse olukorda: kui esimese hooga tahaks suunduda päästemissioonile ning vabalanguses olevad aktsiad tormituule käest ära tuua, siis see ei pruugi Luminori privaatpanganduse varahalduri Kalle Kose sõnul olla kuigi mõistlik tegu. Ent mida siis praeguses olukorras ette võtta?

Positsioonid tuleb kriitilise pilguga üle vaadata

Ehkki kõikidele investoritele on keeruline ühest soovitust anda, pole ülepeakaela turgudelt põgenemine riskide vältimise nimel siiski mõistlik, seda eriti olukorras, kus turud on juba pikalt langenud. “See võib tekitada olukorra, kus teatud positsioonidelt, mis turgude taastumise puhul mõistlikult portfelli vee peale viivad, väljutakse valel hetkel,” sõnas Kose.

Teisest küljest ei pruugi ka passiivne hoiak edu tuua ning alati õige olla, seda näiteks juhul, kui portfellis on positsioone, mis on languse suhtes väga tundlikud, samuti ka siis, kui teatud ettevõtete aktsiate taastumine on maailmas tingitud olukorra või turupositsiooni muutuste tõttu küsimärgi alla seatud. “Neid positsioone tasub kriitilise pilguga kindlasti üle vaadata,” lisas ta.

Seega sõltub käitumisplaan suuresti portfellist endast: kui aktiivsetel investoritel, kes investeerivad üksikaktsiatesse, tasuks praegusel ajahetkel rohkem oma portfelli sisusse süveneda, siis fondidesse ja ETF-idesse raha paigutanud ehk passiivsema strateegia valinutel tuleks jääda rahulikuks. “Aeg on investori sõber, kuid seda juhul, kui riskid on kenasti hajutatud ning portfellis ei leidu üksikuid “miine või allveelaevu”, mis kogu portfelli põhja veavad.”

Ent kuivõrd tasuks turbulentsi tuules vahetada olemasolevat strateegiat? “Kui strateegia all pidada silmas investori riskitaset ning portfelli valitud instrumente, siis sellega ei ole mõtet üksnes turgude langustrendi tõttu suuri muutusi teha: kui hakata turgude languse ajal aktsiate osakaalu vähendama lootuses, et portfell peab paremini vastu, siis väga mõistlik see minu hinnangul kindlasti ei ole. See aga ei tähenda, et strateegia muutmine oleks iseenesest vale: kui aktsiaturud on suure korrektsiooni juba läbinud, siis natuke agressiivsema strateegia valimine on iseenesest mõistlik samm,” selgitas Kose.

Varahaldur paneb südamele, et kõik otsused, mis strateegia muutmisel vastu võetakse, võiksid olla kalkuleeritud ja läbimõeldud. “Mõelda võiks nii, et kui turud on juba olulisel määral langenud, siis on mõistlik riske pisut lisada. Samas tuleks mõelda, kas sellest tulenev portfelli volatiilsuse kasv on investorile vastuvõetav, ning kui vastus on jah, siis aktsiate lisamine portfelli turu langusfaasis on loomulikult mõistlik.”

Inimene on enda portfelli suurim vaenlane

Kuigi mure portfelli käekäigu pärast paneb investoreid järjest terava pilguga igat tõusu ja langust uurima, võiks Kalle Kose sõnul jälgida käekäiku vastavalt sellele, kuidas närv vastu peab, kuna vastasel juhul võivad sisse tulla impulsiivsed otsused. “Sõltub, kuidas närv vastu peab: pole halb, kui seda tehakse kasvõi kaks korda päevas, aga kui tihe jälgimine tekitab vastakaid tundeid ning tekib mõte, et tahaks igale langusele või tõusule reageerida, siis pigem on harvem jälgimine siinkohal mõistlikum, seda enam, kui suuremad riskid on maandatud,” soovitas ta.

Kuidas neid suuri riske siis maandada? “Investeerimistarkus ütleb, et rasketel aegadel peab portfell paremini vastu juhul, kui see on hästi hajutatud, s.t liiga palju riske ei ole kontsentreeritud ühte kindlasse sektorisse, regiooni või vaid paari ettevõttesse. Samuti tuleb meeles pidada, et suuremad vead ilmnevadki reeglina just kriisisituatsioonis ning langustrendid õpetavad investoritele väga palju. Seda enam tasuks mõelda pikaajalisele vaatele, kuna hajutamine peaks olema igal juhul üks peamisi eesmärke investeerimisel.”

Iseendaga rahu teha aitab ka pikemaajalisele perioodile otsavaatamine ja selle analüüsimine. “Kui muu ei aita, siis võtke lahti pikaajaline S&P 500 või globaalsete aktsiate graafik ja vaadake eelnevaid languseid: kui 2008. aastal aktsiad langesid ligi 60%, siis võrreldes sellega, kus me täna oleme, oleme me kriisieelsetest tippudest kõrgemal.”

Vead tulevad sisse, kuid neid saab oskuslikult vältida

Ehkki langustrendi ajal teevad investorid palju vigu, ei tule selles näha halba, vaid väärtuslikku õppetundi. Siiski soovitab Kose hoiduda kaotavate positsioonide liigsest hoidmisest, kuna see võib valusalt kätte maksta. “Kui on tegemist volatiilsete positsioonide või kõrgete ootustega aktsiatega, siis tasub üles seada stop-loss, kuna vastasel juhul tekib kiiresti olukord, kus portfellis on -60% või -70% olevaid positsioone, mis ei lase portfellil oodatud tootlust saavutada,” rääkis ta.

Siinkohal on oluline roll inimpsühholoogial, mis üldjuhul ärgitab  languses positsioonidest kinni hoidma lootuses, et ükskord need taas tõusma hakkavad. “Loodetakse, et aktsia tõuseb võib-olla peagi jälle tagasi, ja see võib nii juhtuda ka, aga samas ei pruugi kõik nii ootuspäraselt minna, mistõttu hakkab selline käitumuslik põhimõte ehk n-ö ankurdamine portfelli pikaajalisele tootlusele negatiivset mõju avaldama.”

Lisaks võiks praegusel ajahetkel kaaluda majandustsüklite ärakasutamise loogikat. “Hetkel me ametlikult majanduslanguses ei ole, kuid sellegipoolest võiks just praegu mõelda läbi, millised sektorid töötavad majanduse langusfaasis paremini ja millised hästi pärast langust algavas tõusufaasis. Neid sektoreid tasub radaril hoida,” soovitas ta.

Ent millal võiks saabuda kauaoodatud põhi, et oma otsuseid ajastada? Seda on Kose sõnul raske tabada pea kõigil, ka kogenud investoritel. “Ajastamine on väga keeruline ning seetõttu ei tasu pretendeerida põhja tabamisele. Nagu ütleb tuntud kõnekäänd: 

püüdes turgude languseid ajastada, on enamus investorid palju rohkem raha kaotanud kui seda tegelike languste tõttu. Seetõttu on mõistlik investeerida osade kaupa: kui on uut raha peale tulemas, tasuks selle paigutamine hajutada pikema ajaperioodi peale ja hakata vaatama nende sektorite poole, mis uue tõusufaasi puhul kiiremini tõusta võiksid.”

Sellisteks on Kose sõnul näiteks finantssektor, kasvuaktsiad, kestvuskaubad, väikeettevõtted. “Miks mitte teha regulaarseid panuseid just nendele, kui see võimalus on olemas,” kommenteeris ta.

Kindlasti võiks eksperdi sõnul hoida pilku peal megatrendidel, kuna ka seal esineb paremaid ja halvemaid ostumomente. “Roheenergia puhul võis juba enne praegust langustrendi märgata liiga kiiret hinnatõusu, aga pikaajaliselt on megatrendi investeeringuid siiski mõistlik teha. Samuti võiks investeerida kaitsetööstusesse, mis on geopoliitilistel põhjustel lähitulevikus palju investeeringuid saav sektor. Megatrendid on üsna ajatud, seega neid ei tasu kindlasti karta.”