Kas nutikad iseteeninduskassad, mis triipkoode ei vaja, võiksid peagi ka Eestisse jõuda?

Foto: Scanpix/Järva Teataja/Dmitri Kotjuh.

Iseteeninduskassad on täiesti märkamatult saanud pea iga toidupoe lahutamatuks osaks. Need on paljude külastajate jaoks must-have, kui laenata ingliskeelseid väljendeid.

Kassa, mis ei vaja triipkoode

Mõistetavalt on kassapidajata kassad ka kaupluste jaoks kasulikud, kuna sedasi on võimalik töötajaid efektiivsemalt rakendada. Vabanenud tööjõuressursi arvelt tekib kauplusel võimalus oma töötajate palku kiiremas tempos kasvatada. Iseteeninduskassad on ka kliendi jaoks mugavamad: puldiga tooteid skaneerides näeb inimene jooksvalt, palju tema ostukorvi maksumus on ja saab kauba kohe kotti panna, sest kassas ei ole vaja enam midagi peale maksmise teha.

Jaapanis – ja teatud teistes riikides – on valitud kauplustes kasutusel uudsed iseteeninduskassad, mis ei nõua klientidelt kauba ükshaaval skaneerimist ega vaja tegelikult isegi kaubalt triipkoode. Kaup tuleb vaid alusele asetada ning ostu kogumaksumus arvutatakse pildituvastuse abil koheselt, kliendil jääb üle vaid kauba eest tasuda.

Sellised iseteeninduskassad võivad olla tuleviku võti

Selveri arendusdirektori Agi Metsandi sõnul on viimase viie aastaga selliste iseteeninduskassade valdkond kõvasti arenenud. “Oleme sarnase ehk pildituvastusega toodete läbimüügil baseeruvaid kassasid messidel näinud ja seal ka proovinud,” ütles ta ning kinnitas, et osad neist on vähemalt showroom’ides täiesti töökindlalt toiminud.

“Me oleme kindlad, et toodete automaatne pildituvastus on kindlasti super- ja hüpermarketite vaates üks tuleviku võtmeid. Seda siis riiulist otsa saanud toodete tuvastamisel või ka liini tüüpi kassade läbi müügi korral,” ütles Metsandi. See tähendab, et tulevikus võiks sellist tehnoloogiat kasutada mitte ainult maksmiseks, vaid ka reaalajas inventuuri pidamiseks.

Hetkel paistab siiski, et sarnaselt Amazon Go poega, töötab selline süsteem vaid väiksemates kauplustes. “Antud süsteem on optimaalne kioski tüüpi müügikohtadele ehk piiratud sortimendi ja väikese mõõtudega toodete ning kuni viie toote ostmise korral,” ütles Metsandi. Tema sõnul võib probleeme valmistada nii suure koeratoidu koti alusele tõstmine või asjaolu, et kaup ei tohi olla üksteise peal – kuuspakki vee ostmisel võib see probleeme valmistada.

Selver on siiski tuleviku suhtes optimistlik ja jälgib sellise tehnoloogia arengut huviga, kuna selles on palju potentsiaali. “See süsteem võimaldab kaupmeestel säästa tööjõu arvelt, suurendada külastajate arvu ning vähendada eksituste või varguste tõttu tekkivaid kahjusid,” ütles Metsandi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.