Vältimatutest väljaminekutest ülejäänud raha eelistab vähemalt osaliselt investeerida 28 protsenti Eesti elanikest ja noored on vanemaealistest altimad oma sääste läbi investeerimise kasvatama, selgus LHV tellitud Kantar Emori uuringust.
Investeerijate osakaal on kõrgeim 16–24-aastaste (40%) ja 25–34-aastaste (38%) seas ning madalaim 50+ aastaste hulgas. LHV investorkogukonna juhi Nelli Jansoni sõnul näitavad tulemused rahatarkuse kasvu kõigis vanusegruppides, kuid eriti selgelt noorte seas.
“Inflatsioon sööb raha ostujõudu ja seetõttu tasub kõigil kaaluda kogutud raha investeerimist. Säästude hoidmine üksnes pangakontol või sularahas tähendab selle väärtuse järjepidevat langemist,” ütles Janson.
Ta lisas, et investeerimine on üks tõhusamaid võimalusi säästude kasvatamiseks pikema perioodi vältel. “Aeg on investori suurim sõber ja tänu liitintressi mõjule võib isegi väikeste summade järjepidev investeerimine pakkuda olulist meelerahu. Ootamatused on elu osa ja suurem säästupuhver aitab nendega vanusest hoolimata paremini toime tulla,” märkis Janson.
Sääste investeerivatest Eesti inimestest 53 protsenti eelistab raha paigutada aktsiatesse. Sellele järgnevad tähtajalised hoiused (41%), kolmas pensionisammas (39%), indeksifondid (31%) ja kinnisvara (28%). Ühtlasi on tegemist populaarseimate varaklassidega, kuhu Eesti elanikud plaanivad järgmise kuue kuu jooksul investeerida.
Janson tõi välja, et isikliku aktsiaportfelli ehitamine on Eesti inimesi köitnud pikalt ja aina populaarsemaks muutub ka raha paigutamine indeksifondidesse. “Hea meel on näha, et ka kolmas sammas kogub maksutõhusa investeerimistootena aina populaarsust,” märkis Janson, kes julgustab Eesti elanikke maksuvõitu pakkuvaid investeerimisvõimalusi veelgi rohkem ära kasutama. Hea näitena saab alates eelmisest aastast suunata edaspidi teise pensionisambasse 2 protsendi asemel ka 4 või 6 protsenti oma brutopalgast.
Alustama ei pea suurelt
Uuringus osalenud, kes raha üksnes säästavad, kuid ei investeeri, tõid ühe peamise põhjusena välja investeerimisvaldkonna keerukuse. Samuti kardetakse raha kaotada. Jansoni sõnul on tulevase investori vaates alalhoidlikkus pigem tugevus, sest aitab vältida liigsete riskide võtmist. Ühtlasi on varaklasside riskitase erinev ja sageli tasubki esmalt kätt proovida ning kogemust hankida neist turvalisematega.
“Tihti panevad inimesed endale surve peale sellega, nagu tuleks kohe alguses teha ainult ühe ettevõtte aktsiate ostmisega kümnesse tabav valik. Tegelikult sobivad alustamiseks paremini indeksifondid, mis investeerivad paljudesse aktsiatesse korraga ja hajutavad seeläbi riski,” soovitas Janson.
Hea viis investeerimisega alustada on tutvuda erinevate teenusepakkujate investeerimisteenuste valikuga. Näiteks on olemas lahendused, kus inimene teeb Kasvukontole endale sobiva suurusega sissemakseid ja väärtpaberitehinguid selle rahaga teevad vastavalt varem paika pandud valikutele juba panga spetsialistid.
Janson rõhutas, et enne alustamist on tähtis endale selgeks teha investeerimise põhitõed, hinnata enda riskitaluvust ja seada konkreetsed ning realistlikud eesmärgid, mis hoiavad motiveerituna. “Selliselt loob inimene endale tugeva vundamendi isikliku investeerimisteekonna planeerimiseks ja strateegia kujundamiseks. Järjepidevus on tulevikukindluse kasvatamise võti,” ütles Janson.
