Peaaegu 20 aastat tagasi pidi toona finantsjuhtimises tegutsenud Marie Rosin otsustama, kas jätkata palgatöötajana või alustada ettevõtlust omal käel. Otsus langes viimase kasuks. Krediidihalduse teenuste pakkumisega alustamisest on nüüdseks jõutud sinnani, et nüüdne Kreedix Grupp näeb end hoopis nutikaid andmerakendusi loova programmeerimisettevõttena.
“Teave peab inimesteni jõudma siis, kui nad seda parasjagu vajavad,” on Rosin veendunud. Nagu kõikjal mujal, nõnda ka ettevõtluses. Nüüd võtab seni Eestis tegutsenud ettevõte suuna rahvusvahelistele turgudele: läbi loodetakse lüüa just ainulaadsete andmerakendustega.
Võib öelda, et olete meedias aastaid tagunud majanduskeskkonna läbipaistvuse suurendamise rauda. Kui oluline see Eestis õigupoolest on? Oleme selles osas maailmas pigem positiivses valguses tuntud.
Ausalt öeldes päris õige see väide pole.
Rääkides ettevõtluskeskkonna läbipaistvusest Euroopa Liidus, siis pole tõsi, et Eesti oleks kuidagi eesrindlik. Nii kummaliselt kui see ka ei kõla, siis võib öelda, et mõneti oleme olnud siin isegi üks tagurlikemaid.
Meil on hästi liberaalne ettevõtluskeskkond. Nii lihtsalt kui meil pole ettevõtet võimalik luua mitte üheski teises riigis, see on selge. Näiteks Saksamaal pead alustuseks istuma tund aega maksuametis, põhjendama, miks oled asjalik ettevõtja, et nad üldse lubaksid ettevõtlusega alustada. Meil võib absoluutselt igaüks teha, mida tahab. Selge on, et turg on ärikehasid meeletult täis.
Ja on selge, et meid ümbritsevas majanduskeskkonnas on ettevõtjaid, kes ei tegele ettevõtlusega selle sõna otseses mõttes ja vajavad varjumist.
Täna pole see varjumine enam nii lihtne.
Seda siis just oktoobrist toimima hakanud muudatuse valguses, millega äriregistris info kõigile vabaks anti.
Just. Me oleme nüüd täiesti selgeks teinud, mille äriregister avanud on – kogu meeskond on sellega mõned päevad tegelenud. Ja meile on tegelikult tõeliselt suur üllatus, et avatud on tõesti väga palju ja võimalik on saada ka ajaloolist infot.
Oli ka viimane aeg, sest meie olime juba ähvarduste taustal sunnitud ka kõige lihtsamate andmete avaldamist sulgema.
Kuidas andmete avanemine Eesti ettevõtlusmaastikku mõjutab?
Ma tahaksin loota, et palju. Kui oled ikkagi näiteks ettevõtja, kes ei ole 20 aasta jooksul ühiskonnale mitte sentigi maksnud, siis sa ei saa enam rusikaga rinnale prõmmida, et ma olen ettevõtja.
Nüüd hakkab asi päriselt avalikkusele välja paistma. Enne oli nii, et iga äriregistris tehtud klikk maksab raha – ma jätan selle parem tegemata. Sest seoste loomiseks on mul vaja teha ju tuhat klikki. Ma ei hakka raha maksma selle eest.
Nüüd on kõik ikkagi vaba ja lahti.
Kuidas läbipaistvuse pilt kahe aastakümne taguse ajaga võrreldes, mil teie juhitav Kreedix Grupp tegevust alustas, paistab?
Tulime kunagi turule täpselt selle loogikaga, et läbipaistvus ja ausus ettevõtluses on tegelikult see, mis annab konkurentsijõudu nendele ettevõtetele, kes tahavad ausalt tegutseda.
Tõstsime lipu kõrgele üles ja tulime paljude andmete avalikustamisega välja. Ja esimese hooga ehmatas mind ennast ka ära, kuivõrd inimesed endast välja läksid. See aeg, mil sellega harjuti, oli kohutav, võib-olla minu jaoks elu kõige raskem. Ähvardused olid sagedased.
Selles võtmes ma arvan, et nüüd saab ainult paremaks minna, sest riik on ees ära näidanud, et läbipaistvus on see, mille nimel maksab pingutada.
Kreedix Grupp on tegutsenud alates 2004. aastast. Kuidas ettevõte üldse alguse sai?
Ma olen paduanalüütik, peaaegu kogu tööelu olnud seotud finantsjuhtimisega, tegelenud süviti analüütikaga, et andmetest olulist teavet kätte saada. Olen selles mõttes enda ala leidnud, et mulle väga meeldib analüütilisi mudeleid ja süsteeme välja mõelda.
Mingil hetkel nägin, et ettevõtjad hakkasid minuni jõudma, et neid analüütilisi mudeleid enda ettevõttes kasutusele võtta. Ühel hetkel oli mul valida, kas olla suurettevõtte finantsjuht või teha oma ettevõte. Valisin viimase ja alustasin krediidihalduse teenuste pakkumisega.
Tegelikult ei tegele te juba ammugi vaid krediidihalduse ja ettevõtete info avaldamisega.
Täna oleme programmeerimisettevõte, mis loob andmepõhiseid nutikaid rakendusi.
Nüüdsest avaldame paljuski avalikke andmeid. Ma ütleksin isegi, et äriregister on rohkem avatud kui meie. Aga neil ei ole neid analüütilisi mudeleid, mis meil on. Üks asi on toorandmed, mida leiabki äriregistrist. Aga neil pole väärtust, väärtus tuleb teabest ja selle inimesteni jõudmisest.
Meil on neli põhitoodet: krediidihaldussüsteem Kreedix, ettevõtete infoportaalid Inforegister ja ScoreStorybook ning müügihalduse lahendusi pakume kaubamärgi 1Contact alt. Meil on olemas kaks rakendust nutiseadmetele, kolmandaga tegeleme.
Nutikate lahenduste loomise teekond laiemalt sai alguse 2017. aastast, mil üks meie konkurent mõned meie tooted, näiteks võrgustikud, järgi tegi ja meie kliente tagasi enda rüppe värbas.
Sel hetkel sain aru, et ei taha enam, et keegi meid järgi teeb. Tuleb laiendada ampluaad ja unikaalsust igas toote elemendis, mitte ainult krediidijuhtimises. Seda olemegi viimased aastad teinud.
Keda te Eesti turul konkurentideks peate?
Meilt on ikka küsitud, kes konkurendid on. Ausalt öeldes otseseid polegi. Meie lahendused on unikaalsed, näiteks sellist skoorisüsteemi teistel ju pole. Sa saad tegelikult ju hinnata, kellega äri teed, kelle juurde tööle lähed.
Teisalt on kaudseid konkurente palju. Võib öelda, et praegu on meie jaoks konkurendid ka sotsiaalmeedia, Facebook, LinkedIn. Nende info tuleb inimestelt. Nüüd oleme ka meie ise loonud lahenduse, et inimesed saavad meile infot anda, mida siis väärindama hakkame.
Alles nädalapäevad tagasi avaldasite Geeniusele, et uuest aastast hakkate liikuma rahvusvahelistele turgudele. Kas saate ehk öelda, milliste teenustega ja millistele turgudele te suunduma hakkate?
Hetkeseisuga on eesmärk viimistleda tippkvaliteedini lõplikult valmis kolm toodet, millega minna Läti-Leedu turule. Sealt edasi juba igale poole, sest internetiruumis on piirid lahti.
Näiteks neist üks, Storybook Web, on veebibrauserite Chrome,Edge, Firefox ja Safari laiendus, mis näitab kõikide veebilehtede omanike taustainfot, äririske, finantsilist võimekust. Samuti Google’i otsingus tulevad skoorimullid välja, mis näitavad ettevõtete riskitaset ja infot. Aknakestes, mis hiirega libistades lihtsasti avanevad, on võimalik vaadata ettevõtete kontakte, seotud isikute kontakte, anda hinnanguid, kommentaare ettevõtetele.
Kommentaaridega aitab meid koostööpartnerina 140 miljoni kasutajaga MyWOT. Nende kasutajad on aastakümnete jooksul andnud hästi palju kommentaare rahvusvaheliste veebide kohta. Saamegi need õige pea enda laiendusse sisse.
Hetkel saavad kasutajad alla laadida Storybook Webi teist versiooni. Seal on 30 protsenti nendest võimalustest, mida varsti kolmanda versiooniga pakume. Tahaks loota, et see on absoluutne tipp. Meie enda jaoks küll on, rohkem ägedamaks me ei suuda seda teha.
Mis teile rahvusvahelisel turul edu võiks tuua?
Ma arvan, et seesama skooringu süsteem, mis on kasulik absoluutselt kõigile. See, et me saame anda ükskõik millisele veebilehele oma skoori. Täpsemalt küll sellele, kes seal taga tegutseb.
Meil on olemas 81 riigi ettevõtete üldandmed. Skoorisüsteemi töötamiseks, info andmiseks ja skoorisüsteemi loomiseks, inimestele kommenteerimise ja hinnangute andmise võimaluse andmiseks piisabki veebilehest. Ning seal arvestatakse ka inimeste enda antud hinnanguid.
Ma arvan, et näiteks MyWOT-ist rääkides, kes meile rahvusvahelistele veebilehtedele kommentaare annab, saame meie sinna oma skoorisüsteemiga veelgi rohkem väärtust juurde anda.
Te olete välja toonud, et ligikaudu 90 protsenti teie personalist on IT-valdkonna töötajad ning analüütikud.
Meil on grupi peale täpselt 14 inimest. Väga vähe, kunagi oli umbes 50 ja see oli raske aeg. Pean ütlema, et suudame nüüd rohkem ära teha ja elu on oluliselt lihtsam ka.
Ettevõttes töötavad arendajad on meil kaua olnud, oleme nagu väike perekond. Ostsime väikese ärimaja, oleme hästi omaette ja ajamegi siin oma asja. Ning pingutame suure ülla eesmärgi nimel, et jõuda Eestist välja ja üks väga lahe asi käima saada.
Uute töötajate värbamiseks pole tarvidust olnud ja ma arvan, et ei värba ka enam, sest ma ei tahaks enam suure ettevõtte juht olla. See pole üldse lihtne, igaüks jookseb sinna kuhu tahab ja inimesi kokku tuua on väga raske.
Uutele turgudele minemiseks polegi teil otseselt rohkem personali vaja?
Tegelikult ei ole. See on ka üks meie eesmärkidest olnud kogu aeg: pigem liigume aeglaselt, mõtleme ette, kuidas asju automaatselt lahendada. Mitte nii, et võtame uue turu ja siis hakkame kuidagi otsast pihta.
Ükspuha millist meie toodet, rakendust või lahendust vaadata, siis nad kõik toimivad absoluutselt täiesti automaatselt.
Võib jääda mulje, et olete 20 aastat justkui startup’i kasvufaasi jaoks eeltööd teinud ja nüüd kavatsete skaleerida vaid 14 inimese ja suure hooga.
Võib nii öelda küll. Kui ma olen kõrvalt startup’e vaadanud, kes kaasavad 100 miljonit või rohkem, siis olen ikka imestanud, et mida nad selle rahaga teevad. Mul oleks võrdlemisi raske leida kohta, kuhu seda raha panna. No esimene koht oleks meeletult töötajate värbamine. Selleks on vaja enne värvata inimesi, kes seda teeksid. Juhtide jaoks on aga jälle uusi juhte vaja.
Tulemus on selline monstrum. Saame küll öelda investorile, et meil on nii palju kulutusi, inimesi, väärtust tuli, ajaleht kirjutab. Aga mis lõppkokkuvõttes peab töötama – toode.
Ja meie eesmärk polegi mitte üle mõistuse turundust teha, vaid luua ülinutikas toode, mis ise skaleerub ja levib.
Millisena te teie tegevusvaldkonna ettevõtete võimalusi laiemalt, näiteks kümne aasta pärast näete? Millised võimalused siis ettevõtjatele ja eraisikutele avanevad?
Toote põhiolemus peaks olema selline, et mitte keegi mitte kuskil ei peaks ettevõtlusvaldkonnas vajaliku info saamiseks eraldi pingutust tegema.
Asi pole andmetes, vaid selles, et teave jõuab inimeseni siis, kui ta seda parasjagu vajab. Relevantne teave jõuab õigel ajal õigesse kohta, mistahes informatsioon. Näiteks täna jõuavad telefoni avaekraanile asukohapõhised ilmaennustused. Muu info võiks ka nii kohale jõuda.
