Nii maailma kui Eesti majanduses on ärevad ajad: langus on alanud ning tulevik paljude tarbijate ning ettevõtete jaoks lahtine. Paraku võib see tähendada, et varasemast rohkem ärisid satub raskustesse.

Praeguse olukorra otsene mõju ühele tegutsevale ettevõttele on see, et senistel klientidel ja partneritel võib esineda makseraskusi. Ettemaksuta tehtud töö või müüdud kauba eest ootamatult saamata jäänud või hilinemisega tulnud raha on vähemalt ebameeldiv, kuid võib osutuda ka puhtaks miinuseks ning tuua kaasa tõsised majanduslikud probleemid.

Õnneks on mõned märgid, mis aitavad potentsiaalseid maksehäireid ette aimata.

Arvete tasumisega (korduv) hilinemine

Tegu on üsna selge indikaatoriga, mis viitab ebakorrektsele maksekäitumisele ja võimalikele probleemidele tulevikuski. Ohumärgiks on nii see, kui muidu korrektselt arved tasunud klient järsku viivitama hakkab (kas tekkinud on probleemid?), kui ka tähtaegade regulaarne rikkumine.

Selle asemel et hakata iga kliendi või partneri maksekäitumist ise testima, on võib-olla mõttekam järele vaadata, kas teistele partneritele tasumine on neil sujunud probleemivabalt. Maksehäireid saab kontrollida mõnest maksehäirete registrist. Kellegi varasemad ja sagedased probleemid arvete tasumisel peaksid panema mõtlema, kas selliseid probleeme võib kliendil tulevikus ette tulla. Ehk oleks sellisel juhul kindlam kaaluda kokku leppimist täielikus või osalises ettemakses?

Töötajate väljavool

Ettevõtte töötajate arv ja tööjõu liikumine võib selle tegevuse ja tuleviku kohta näidata nii mõndagi. Partnerettevõtte töötajate arvu oluline vähenemine võib viidata näiteks majanduslikele raskustele. Kui aga töötajad kaovad firmast lühikese aja jooksul täielikult, siis tasub igal juhul partneri käest uurida, milles asi on. Ehk plaanitakse ettevõtte sulgemist või vahetub ärikeha? Teenusepakkuja või tarnija peaks sellisel juhul kindlaks tegema, kas varasemate või edaspidi esitatavate arvete laekumiseks on ikka lootust.

Maksuvõlad

Eestis on täheldatud paljude Euroopa riikidega võrreldes huvitavat maksekäitumist. Kui mitmel pool mujal tasuvad ettevõtted esmalt arved riigile ning seejärel partneritele, siis Eestis on märgatud vastupidist käitumist – kohustused riigi ees täidetakse sageli viimases järjekorras. Olgu selle põhjuseks mis tahes, on teenusepakkuja seisukohalt tegu mitmes mõttes positiivse nähtusega.

Esiteks on kindlam tunne, teades, et mitme võla kuhjumise korral on sinu oma nende seas, mida esimesena tagasi maksta eelistatakse. Teiseks on maksuvõlad avalikud ning kuigi nende olemasolu ei näita ilmtingimata ettevõttes tekkinud raskusi, võiks need siiski tähelepanu äratada ning mingil määral ettevaatlikuks muuta.

Maksuvõlgade olemasolu saab kontrollida mitmest allikast, näiteks maksu- ja tolliametist ning Kreedix Grupi hallatavast ScoreStorybooki portaalist. Viimasest saab vaadata ka ettevõtet puudutavaid kohtulahendeid, mis samuti võivad kasulikku teavet sisaldada.

Muutused majandusnäitajates

Mida see võiks tähendada, kui kümme aastat edukalt tegutsenud firma käive langeb järsult poole võrra? Või suureneb kümme korda? Kas see üldse midagi näitab? Vastus viimasele küsimusele on pigem jah, kuid välja tuleks selgitada, mida täpselt. Ehk jäi partneri ärimudel ajale jalgu või tekkis talle suur konkurent, võib-olla viiakse parasjagu ellu suurt, kuid riskantset laienemisplaani? Olgu mis on, teenusepakkuja või tarnija jaoks on olulisim küsimus, kas klient suudab oma arved õigeaegselt tasuda – põhjalikud ümberkorraldused võivad selle ohtu seada.

Silm tasub peal hoida ka riskantsematel tegevusvaldkondadel. Näiteks praegused kõrged energiahinnad on raskemaks muutnud paljude tööstusettevõtjate elu, mistõttu on selle sektori ettevõtete puhul ka krediidiriskid suuremad.

Suhtlus ei toimi

Kui eespool toodud asjaolude tõttu tekib kliendi krediidivõimelisuse osas kahtlusi, siis tasub uurida otse ettevõttelt endalt, mis toimub. Võib-olla ei olegi midagi hullu lahti ning muutused tegevuses on igati põhjendatud. Täiendava ohutulukese võiks põlema panna aga olukord, kus kontakti luua kuigi hästi ei õnnestu või ei tule esmastele küsimustele selgeid vastuseid. Samuti see, kui tavapärane suhtlus muutub raskendatuks või peatub hoopiski.

Sellisel juhul on põhjust asjasse juba põhjalikumalt süveneda ning proovida välja uurida, mis on juhtunud. Õigeaegse sekkumise korral on lootus tekkinud probleemid aegsasti suuremate kulude-kahjudeta lahendada.

Kasuks võib tulla krediidihalduse lahendus

Paljud väiksemad ettevõtted tegelevad krediidihaldusega ise ja saavad sellega edukalt hakkama. Sellise lähenemise plussiks on väiksemad jooksvad kulud, miinuseks aga suurem ajakulu – see tähendab, et põhitegevuseks jääb vähem aega. Lisaks ei pruugi firmasisene krediidihaldus olla piisavalt tõhus, kui ettevõttes valdkonnas kogenud spetsialiste pole.

Seetõttu võiks kaaluda teenuse sisseostmist sellele spetsialiseerunud ettevõtetest. Näiteks pakub Kreedix Grupp krediidihalduse täislahendust, mis katab etapid alates uute klientide kontrollist ja kliendibaasist regulaarse ülevaate andmisest kuni võlgade maksehäireregistrisse lisamise ja kohtumenetlustes osalemiseni.