Rasked ajad majanduses võivad kaasa tuua probleeme tervele hulgale ettevõtetele. See omakorda võib probleemides firmadele tuua kiusatuse maksudest hoidumiseks. Teisisõnu – praegu kulub ära hüva nõu, kuidas hoiduda pahaaimamatusest või teadmatusest sellistesse skeemidesse sattumist.

Lisaks riigile ja seeläbi kogu ühiskonnale kahju tekitamise ennetamisele on kahtlastest tehingutest hoidumine oluline veel seepärast, et kui keegi saab tehingu käigus teada maksupettusele viitavatest asjaoludest, aga osaleb tehingus sellegipoolest, võib see hiljem kaasa tuua kahtlustuse maksupettuses osalemises.

Maksu- ja tolliamet toob välja mõningad asjaolud, millest mitme korraga esinemine võib viidata maksupettuse toimepanemisele. Samas ei pruugi neist mõne või isegi mitme tingimuse kokkulangemine ilmtingimata maksukelmust tähendada. Seega ongi tegu pigem esimese kontrollnimekirjaga ning kahtluse korral tasub tegelikke asjaolusid juba lähemalt uurida.

Avalikest allikatest leiab vähe teavet või leitav info viitab ebausaldusväärsusele

Võiks olla ütlematagi selge, et parimal juhul peaks juba enne tehingu tegemist, kuid hiljemalt selle tegemisel, teise osapoole ja selle esindajad tuvastama ning leidma nende toimivad kontaktandmed. Seda nii probleemide ennetamiseks kui vajaduse korral hiljem tekkida võivate murede lahendamiseks.

Tehingupoole ja selle juhatuse liikmete tausta tasuks kindlasti kontrollida uute tehingupartnerite või suure maksustamisväärtusega tehingute puhul. Saadud teabest võivad kahtlust tekitavateks asjaoludeks olla näiteks maksuvõla olemasolu, esitamata deklaratsioonid või tegevusala mittevastavus tegeliku äritegevusega. Samuti toimiva juriidilise aadressi puudumine, esitamata majandusaasta aruanded, juhatuse liikmete ja osanike tihe vahetus või välisriigi kodanike märkimine juhatusse.

Potentsiaalselt kasulikku teavet võib leida näiteks avalikest allikatest ja andmebaasidest, nagu maksehäireregister, Riigi Teataja või Ametlikud Teadaanded. Samuti otsimootorite abil erinevatest artiklitest ja foorumitest. Olemas on ka krediidi- ja äriinfot pakkuvad andmebaasid, kust on võimalik saada tehingupoole kohta kasulikku infot, näiteks Kreedix Grupi hallatavad äriinfo portaalid Inforegister ja ScoreStorybook.

Tehingu osapoolel puudub tegevuskoht, veebileht või kontaktandmed

Ettevaatlik tasub olla tehingupoole suhtes, kes pakub suures koguses kaupa või teenust, mille müümiseks on vajalik kindel tegevuskoht (näiteks pood või ladu) ja töötajad, ent tema tegevuskohana on leitav üksnes postkast, korter või teise äriühingu juriidiline aadress. Kahtlust tekitavaks asjaoluks võib olla ka kokkulepete sõlmimine ja kauba näitamine või üleandmine väljaspool ettevõtte tegevuskohta, näiteks kusagil bensiinijaamas või parkimisplatsil.

Ohu märk võib olla ka see, kui internetipäringud võimaliku tehingupartneri kohta ei anna muid tulemusi peale registrikannete. Kuigi koduleht pole loomulikult kohustuslik, näitab selle olemasolu huvi enda tegevust reklaamida ja selle kaudu potentsiaalseid kliente leida.

Tehingu osaline pole kursis oma valdkonna või pakutava teenuse või tootega

Tehingupoole seaduslikud esindajad ei oma teadmisi tegevusvaldkonna ega pakutava kauba või teenuse kohta. Lisaks ei täideta valdkonnapõhisest seadusandlusest ja muudest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid (näiteks tegevusvaldkonnas nõutavad registreeringud, load, taotlused, teatised, litsentsid, eriotstarbelise kauba sertifikaadid jms).

Kauba või teenuse kogus on ebausutavalt suur või erineb hind oluliselt turu keskmisest

Tehingu reaalne toimumine ja kauba või teenuse olemasolu võib sattuda küsimärgi alla ka juhul, kui tehingupool pakub suures koguses kaupa või suuremahulist ning valdkonnapõhist teenust, kuid tal puuduvad vajalikud oskused, kogemused, teadmised ja vahendid.

Samuti tuleb pöörata tähelepanu pakutava kauba või teenuse hinnale: kui see on turuhinnast oluliselt madalam või kõrgem ning hinnaerisusele puuduvad loogilised majanduslikud põhjendused, siis võib see olla vihje, et kuskil tarneahelas on toime pandud maksupettus.

Selle punkti alla sobivad ka juhtumid, kui tehingupool soovib ette kirjutada, kellele ja mis hinnaga teenust või kaupa edasi võib müüa. Kuigi pole keelatud tehingule tingimusi seada, tasub mõelda, miks ja kelle huvides mingi tingimus vajalik võiks olla. Kogumis teiste ohule viitavate näidetega võiks siinkohal olla eriti ettevaatlik.

Ettevõttel pole kehtivat käibemaksukohustuslase numbrit

Kehtiva käibemaksukohustuslase numbri puudumisel puudub müüjal õigus lisada tehingule käibemaks ja ostjal õigus sisendkäibemaks maha arvata. On oluline, et arve pole ainsaks tehingut tõendavaks dokumendiks ja sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks, vaid lähtuda tuleb tehingu tegelikust majanduslikust sisust.

Dokumentatsioon tehingu kohta puudub, on vigadega või üldsõnaline

Ohu märgiks on, kui esmakordsete ja suuremahuliste ning kallihinnaliste tehingute puhul ei sõlmita lepinguid või on need liiga üldised. Samuti ei koostata muid tehingu toimumist kinnitavaid dokumente, nagu näiteks kauba või teenuse üleandmis-vastuvõtuaktid, transpordidokumendid või hinnapakkumised.

Kõikide selliste dokumentide (v.a lepingud) koostamine pole iseenesest kohustuslik, kuid jättes vastavad dokumendid koostamata või säilitamata, riskitakse sellega, et hilisema võimaliku vaidluse korral ei suudeta tehingutega seotud asjaolusid tõendada. Seega on mõistlik koguda ja säilitada tõendeid kahtlustäratavate või suure maksustamisväärtusega tehingute kohta.

Kui dokumentides on teenust või kaupa kirjeldatud väga üldsõnaliselt, siis võib tekkida oht, et hiljem pole teenuse või kauba tegelikku sisu, mahtu ning hinda võimalik tuvastada.

Saatedokumendid on valesti täidetud

Korrektselt täidetud saatedokumendid on oluliseks allikaks kauba tuvastamisel ja võimalike nõuete esitamiseks kauba kvaliteedi osas. Seega peaksid veose- ja saatelehtedele, kaubasertifikaatidele ja arvetele olema õigesti märgitud kuupäevad, lähte- ja sihtkohad, sõidukinumbrid, saatja, saaja ja vedaja andmed ja kauba kirjeldus. Tasub teada, et transpordidokumentide säilitamine on oluline ka impordi, ekspordi ja Euroopa Liidu siseste vedude tõendamiseks.

Ebatavaline finantseerimine või maksetingimused

Kui tehingut finantseeritakse laenuga, mille andja taust on ebausaldusväärne ning laenutingimused ebaharilikud (olematud intressimäärad, tagatiste puudumine, väga pikad laenu tagasimakse tähtajad), siis võib olla alust kahelda tegelikus laenuandmises või saamises. Samuti võib tekkida oht, et olete sattunud maksupettuse ahelasse.

Suuremat tähelepanu tasub pöörata olukordadele, kus tehingupool soovib kauba või teenuse eest tasumist suures summas sularahas või makse toimub tehinguga mitteseotud isikutele. Aktsepteerides selliseid maksetingimusi, võib hiljem tehingu eest tasumise tõendamine osutuda raskendatuks.