Hedman Partners: Äri ja Õigus

Juristid selgitavad: teaduse rahastamise leping ei olnud kuidagi siduv, pigem oli tegu sümboolse sammuga

Foto: Tairo Lutter/PM/Scanpix

Möödunud aasta 19. detsembril allkirjastasid kaheksa erakonna esimehed koos Eesti teaduse juhtidega Eesti teadusleppe. Kokkuleppele andis oma allkirja enamik erakondade esimeestest ning teadlased ja ettevõtjad. Peamine punkt, milles kokku lepiti oli teaduse rahastamise tõstmine 1%-ni SKP-st ja selle hoidmine vähemalt samal tasemel. Leppe kohaselt pidi 2019. aasta riigieelarve strateegias ette nähtama sihttasemeni jõudmine kolme aasta jooksul.

Viis kuud hiljem teatasid valitsuserakonnad, et kokkulepitud rahastust siiski ei tule.

Kas teaduslepe on leping?

Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Teadusleppe sisuks oli kokkulepe teatud rahastusotsuste tegemiseks riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel ja hääletamisel Riigikogus.

Põhiseaduse kohaselt otsustatakse riigieelarved Riigikogu poolt. Samuti sätestab põhiseadus, et Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga, mis tähendab, et Riigikogu liikmele ei saa anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid. Samuti ei ole Riigikogu liige seotud valimiste-eelsel ajal antud lubadustega. Siit küsimus, kas erakonnad saavad teha kokkuleppeid, mida tegelikult saab teostada ainult Riigikogu?

Erakonnad ei saa sõlmida tsiviilõiguslikke lepinguid, mille kohaselt Riigikogus toimuks teatud viisil hääletus. Mis ühtlasi tähendab seda, et erakonnad ei saa sõlmida õiguslikult siduvaid lepinguid riigieelarve osas. Teaduslepe ei ole leping õiguslikus tähenduses, pigem on tegemist sümboolse rituaaliga, mis annab märku sellest, mida erakonnad sooviksid teha (või valijatele meeldiks kuulda). Sarnaselt ei ole siduvad ka lubadused abielluda või sõpradevahelises pokkerimängus panustada vanaema taluga.

Milliseid lepinguid saavad erakonnad sõlmida?

Erakonnad on juriidilised isikud (mittetulundusühingud) ning nad saavad võtta kohustusi osas, mis käsitlevad erakonna õigusi ja kohustusi. Näiteks võtavad erakonnad kohustuse tasuda reklaamiarveid, maksta üüri ja töötasu. Seega saaksid erakonnad teha kokkuleppeid, millega nad käsutavad oma rahakotti, nt võivad erakonnad kokku leppida, et asutavad vigaste ja parteitute poliitikut varjupaiga  ja tasuvad igakuist liikmemaksu.

Samas ei saa erakonnad tsiviilõigusliku lepinguga kokku leppida, et sellise varjupaiga toetus antakse riigieelarvest. Kui erakonnad sellise kokkuleppe ka teeksid, siis saaks seda realiseerida ainult Riigikogus hääletades või tegevustoetusena mõne ministeeriumi eelarvereal. Seega ei oleks tegemist lepingu, vaid poliitilise kokkuleppe täitmisega.

 Täiendavate küsimuste korral võta ühendust aadressil info@hedman.ee.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.