Hedman Partners: Äri ja Õigus

Kas autoriõiguste direktiiv kohaldub praktikas ka Eesti ettevõtjatele?

Uue autoriõiguse direktiivi 2019/790 kohaselt peavad veebisisu jagamise teenuse osutajad saama autoriõiguste omajatelt loa autoriõigusega kaitstud teoste levitamiseks oma platvormi kaudu. Vastasel juhul vastutavad ettevõtted kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusi rikkuva sisu eest.

Juhul, kui autoriõigustega kaitstud sisu kasutamiseks ei ole saadud luba, peavad ettevõtted kasutama „filtreerimist“ ehk tagama, et autoriõigustega kaitstud sisu, ei oleks platvormil kättesaadav ning õiguste omajatelt teate saamise korral muutma sellise materjali kättesaamatuks või kõrvaldama oma veebisaitidelt.

Kes peavad kohaldama filtreerimist?

Filtreerimist peavad kohaldama veebisisu jagamise teenuse osutajad ehk infoühiskonna teenuse osutajad, mille peamine või üks peamistest eesmärkidest on talletada ja teha üldsusele juurdepääsetavaks suur hulk teenuse kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud kaitstud materjali ning mida teenuse osutaja tulu saamise eesmärgil korrastab ja reklaamib.

Veebisisu jagamise teenuse osutajateks on näiteks YouTube, Facebook, Instagram, Vimeo, Pinterest, Tumblr, Reddit, Twitter ja Medium. Samuti võivad veebisisu jagamise teenuse osutajate alla käia ka tulu saamise eesmärgil tegutsevad avalikud foorumid.

Kas kohalduvad erandid?

Veebisisu jagamise teenuse osutajaks ei loeta:

  • mittetulunduslikke veebientsüklopeediaid, nagu Wikipedia;
  • mittetulunduslikke hariduslike ja teaduslike eesmärkidega teabehoidlaid, Europeana;
  • avatud lähtekoodiga tarkvara arendus- ja jagamisplatvorme, nagu GitHub;
  • elektroonilise side teenuseid, nagu Whatsapp,;
  • internetipõhiseid kauplemiskohti, nagu eBay;
  • ettevõtjatevahelisi pilveteenuseid ja pilveteenuseid, mille kasutajad saavad sisu oma tarbeks üles laadida, nagu Dropbox.

Samuti käsitletakse erandina iduettevõtteid, kes filtreerimist kohaldama ei pea. Iduettevõtteks on ettevõte, kes on tegutsenud Euroopa Liidus vähem, kui kolm aastat ja kelle aastakäive on alla 10 miljoni euro. Juhul, kui eelneva kalendriaasta andmete põhjal ületas iduettevõtte külastajate arv 5 miljonit üksikkasutajat kuus, peavad nad sisu filtreerima (Eestis on kõige suurema unikaalsete külastajate arvuga Ekool.eu ca 270 000 külastajaga nädalas). Siiski peavad iduettevõtted muutma põhjendatud teate saamisel teosed või muu materjal kättesaamatuks või kõrvaldada oma veebisaitidelt.

Kas Eesti ettevõtjad peaksid kohaldama filtreerimiskohustust?

Osta.ee – ei pea, internetipõhine kauplemiskoht.

Fleep – ei pea, elektroonilise side teenus.

Auto24 – ei pea, aastakäive alla 10 miljoni.

City24 – ei pea, aastakäive alla 10 miljoni.

Rate – ei pea, aastakäive alla 10 miljoni.

Delfi – peavad kohaldama filtreerimiskohustust (Ekspress Meedia AS 2017.a majandusaasta käive 18 832 331 €).

Brand Estonia – ei pea, avatud lähtekoodiga tarkvara arendus- ja jagamisplatvorm/ mittetulunduslike hariduslike ja teaduslike eesmärkidega teabehoidla.

Postimees – peavad kohaldama filtreerimiskohustust (Postimees Grupp AS 2017.a majandusaasta käive 37 809 000 €).

Moodle – ei pea, mittetulunduslike hariduslike ja teaduslike eesmärkidega teabehoidla.

Geenius – ei pea, aastakäive alla 10 miljoni.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.