CVKeskus.ee

IT-sektor otsib aktiivselt lisajõudu

Tööandjatega suheldes selgub, et Eesti IT-ettevõtete vajadus tööjõu järele püsib kõrgel ning otsitakse nii IT-valdkonna tippspetsialiste kui ka lisaväge turundusse ja personaliosakonda.

Ka Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee tööpakkumiste statistika näitab, et IKT-sektoris leidub hetkel isegi rohkem tööpakkumisi kui möödunud aastal samal ajal.

Oktoobris uurisime mitmelt tuntud IT-sektori tipptegijalt nagu PlayTech, Pipedrive, Helmes ja Nortal, milliseid õppetunde võtavad nemad 2020. aastast endaga kaasa ja kuidas on värbamine muutunud.

Selleks, et IT-maailma ettevõtete hingeelust veelgi parem ülevaade saada, võtsime ühendust ka Bolti, Cybernetica ja Proeksperdiga, kellel tuli samuti aasta jooksul toimunud muutustega kiiresti kohaneda.

Boltis on pea 150 vaba ametikohta

“Oleme praegu aktiivselt värbamas,” ütles Bolti tehniline värbaja Epp Sinisaar. “Eriti palju pöörame tähelepanu tehnilistele ametikohtadele, kuid vabu kohti on pea igas valdkonnas – alates turundusest, klienditoest ja finantsist arendajateni välja, kokku pea 150 ametikohta.”

Tehnilise osa pealt otsib lisajõudu ka Cybernetica. “Hetkel otsime Cyberneticaga liituma kogemustega spetsialiste – vanemanalüütikut, full-stack arendajat ja tarkvaraarhitekti,” sõnas firma vanem-personalispetsialist Kerli Reimann, kelle sõnul on mahud küll veidi langenud, kuid värbamine siiski käib.

Boltist ja Cyberneticast ei erine sugugi ka Proekspert, kuhu otsitakse samamoodi oma ala professionaale. Täpsemalt vajame praegu kliendihaldurit, värbajat ja seeniortaseme insenere.

Bossidevaba ettevõte

Varasematest kogemustest ja teadmistest kohati isegi olulisem näib olevat leida meeskonda „õiged“ inimesed, kelle väärtused ühtivad ettevõttes töötavate kolleegide omadega ja kes on õppimisvõimelised.

“Proeksperti kultuuri ja HR eestvedaja Tiina Seeman leiab, et ettevõttesse tööle tulles on lisaks tehniliste oskuste väga heale tasemele oluline faktor ka see, et inimene meie kultuuriga sobituks.

„Eestis pole just ülemäära palju bossidevabu ettevõtteid ning enne uue inimese avasüli vastu võtmist, on vajalik aru saada, kas selline kultuur talle sobib,“ leiab Tiina Seeman.

Keda on IT-sektoris kergem, keda aga raskem leida?

Tõenäoliselt ei tule kellelegi suure üllatusena, et kriiside ajal on inimestel ebakindlust töökoha vahetuse osas rohkem ja uusi väljakutseid kaalutakse pikemalt. See on aga muutnud tippspetsialistide värbamise veelgi keerukamaks. Täpselt seda kinnitasid ühehäälselt nii Bolti, Cybernetica kui ka Proeksperdi esindajad.

Lisaks on muutnud konkurentsi töötajate nimel karmimaks ka kaugtöö kasvanud populaarsus, mis on avanud mitmeid uusi võimalusi töötada IT-sektoris ka teistes riikides.

Eks IT-sektoris on spetsialiste olnud alati keerukas leida – harva istuvad nad käed rüpes töötuna –, kuid just tänu kaugtöö kasvanud populaarsusele vaadatakse täna tõenäoliselt rohkem ka riigipiirist kaugemale, tõi välja Proeksperdi kultuuri ja HR eestvedaja Tiina Seeman. “Miks peaks töötajaid otsima piiratud alast, kui kõik teevad hooga kaugtööd ega kohtu teineteisega kuigi tihti nii ehk naa?”

Lihtsamaks on aga aastaga muutunud teenindusega (nt klienditugi) ja algtaseme töökohtadega seotud otsingud, mis tuleneb tõenäoliselt tervisekriisi ebaühtlasest mõjust erinevatele sektoritele ja ametirühmadele.

„2020. aasta kevadel alanud tervisekriisist said selgelt suurima löögi teenindusega seotud ja abitöölistele suunatud ametikohad, kus töötab Eestis palju noori,“ kirjeldas tööturul toimuvat CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Pea pooled kuni 24-aastastest noortest töötavad Eestis teenindusega seotud ametitel või abitöölistena, mistõttu kasvas enim ka nende aktiivsus tööotsingutel. Näiteks 2019. aasta sügisega võrreldes on konkurents teenindusvaldkonna ametikohta nimel täna kolm korda suurem,“ lisas Henry Auväärt.

Ka Bolti tehniline värbaja Epp Sinisaar ütles, et algtaseme töökohtadele – näiteks klienditugi – on lisandunud palju kandidaate.

Kas kaugtöö on IT-sektori uus normaalsus?

Kaugtöö on olnud IT-sektoris kasutusel juba ammu enne koroonakriisi algust, kuid tänavune ebatavaline olukord sundis ka antud valdkonna tööandjaid muutma kodukontorist töötamist veelgi populaarsemaks ja efektiivsemaks.

Boltis viidi Epp Sinisaare sõnul pärast esimese koroonalaine taandumist läbi uuring, kust selgus, et pea 80% firma töötajatest eelistab töötada vähemalt poole ajast kodukontoris.

“Seetõttu muutsime oma kontorites töökorraldust: edaspidi on Tallinnas ainult viiendikul töötajatest isiklik töölaud ehk võtsime kasutusse nn hotdesk-süsteemi. Kõikidel tiimidel on kindel arv laudu ning nad saavad ise otsustada, kes kui palju kontoris käia soovib,” sõnas ta.

Cybernetica vanem-personalispetsialist Kerli Reimann kinnitas samuti, et kaugtöö tegemiseks on töötajatele võimalused loodud. “Selline tööstiil toetab meie peamisi töökeskkonna väärtusi nagu tööaja paindlikkus ning töö- ja eraelu tasakaal, mis on meie inimeste seas saanud positiivset tagasisidet.”

Proeksperdi kultuuri ja HR esindaja Tiina Seemani sõnul on, võrreldes varasemaga, võimalik märgata ka mõningaid muutusi. Kuigi enne oli töötajatel samuti kaugtöö tegemise võimalus olemas, kasutatakse seda nüüd aktiivsemalt ning rohkem pannakse rõhku sellele, et kodus oleks ka korralik töölaud, tool, tehnika ja internetiühendus.

Teisalt tuleb aga Tiina Seemani sõnul arvestada, et inimeste võimalused ja kogemused on kaugtöö tegemisel väga erinevad.

„Osadel töötajatel jätkub töö endistviisi, sest oldi juba enne tervisekriisi kaugtööga harjutud. Paljudel, kel on kodus vähem väliseid segajaid, on kaugtöö mõjunud ka tööviljakusele hästi. Lisaks on tööle minek olnud varasemalt suur ajaraiskaja ning selle arvelt on võimalik oma päeva nüüd palju mõnusamalt planeerida nii töö kui ka ülejäänud elu arvestuses.“

Tiina Seeman aga kirjeldab, et teisalt ei võimalda mitte kõigi töötajate kodused tingimused töösse süveneda, mis on nõudnud keskendumissoskuste arendamist, et uutes tingimustes toime tulla. „Oleme märganud töötajate vajadust kontoris käia, et luua seal enda jaoks eraldatud ruum, kus on hea tööle keskenduda.“

Lisaks tuntakse suurt puudust meeskonna ja oma inimestega füüsiliselt koos ühes ruumis viibimisest ja koos töötamisest, millest sünnivad tavaliselt need kõige paremad mõtted ja ideed.

Koroonakriisi mõju on näha ka tegevustes väljaspool tööaega – näiteks kui enne kevadet käis Proeksperdi meeskond nii põgenemistubades, spaades, seiklusparkides ja restoranidest, siis nüüd enam nii väga ühte ruumi ei tikuta ja käiakse rohkem rabamatkadel, loomaaias, Husky pargis ja pitsaõhtutel kontori terrassil.

Rohkem kui pooled IKT-sektori tööandjad on värbamas

Hiljutine CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri sügisene tööturu-uuring näitas, et IKT-sektori tööandjad lähevad uuele aastale vastu optimistlike värbamisplaanidega – rohkem kui pooled (58%) infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonisektori tööandjad kavatsevad lähikuudel töötajaid värvata.

Ka aktiivsete tööpakkumiste arvu võrreldes näeme kasvanud tööjõuvajadust, kuna võrreldes 2019. aasta sama ajaga leidub infotehnoloogia valdkonnas 14% rohkem tööpakkumisi.

Seega näib, et vaatamata tervisekriisile, ületab tööjõunõudlus endiselt IKT-sektoris pakkumist, mis loob töötajatele suurepäraseid võimalusi leida endale uusi väljakutseid.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.