Päikeseparke on Eestis paigaldatud juba aastakümneid, kuid viimaste aastate innovatiivsed lahendused on seda elektritootmise viisi märkimisväärselt edasi arendanud ja kordades tõhusamaks muutnud. 

Muutunud on ka paneelide tehnoloogia ise ja mis eriti oluline – juurde on tekkinud energia salvestamise võimalused. Lisandunud on ka uut tüüpi süsteemi südameks olevad hübriidinverterid.

Kuigi päikeseparkide paigaldajaid on suur hulk, on neist paljude jaoks nii akud kui hübriidinverteriga pargid väga võõras teema. Osa neist ei julgegi keerukamat tööd ette võtta, teisel juhul paigaldatakse kliendile justkui kõik vajalikud komponendid, kuid valminud lahendus ei tee seda, mida klient oleks eeldanud. Olgu see tingitud teadmatusest, oskamatusest või mõnel juhul ka pahatahtlikust petmisest.

Kuidas kaasaegse päikesepargi paigaldaja välja valida ja millistele küsimustele ta peaks oskama vastata? Nõu annab osaühingu Energiapada tehniline direktor Rait Lotamõis.

Milline kogemus?

Esiteks peaks välja selgitama, kas teenusepakkujal, kes lahendust pakub, on olemas reaalne kogemus just selliste lahenduste osas, mida klient soovib. See, et päikeseparkide buumi ajal on edukalt paigaldatud suures koguses paneele, ei tähenda, et pakkujal oleks olemas vajalik oskuspagas hübriidpargi paigaldamiseks.

Samuti peaks veenduma, et tegemist on paigaldajaga, kes on piisavalt tugevalt kanda kinnitanud ja tegutseb tõenäoliselt edasi ka viie aasta pärast, kui paigaldusgarantii täitub.

Paigaldajat peaks kindlasti pommitama ka küsimustega pakutava lahenduse kohta. Näiteks, mis saab, kui tekib elektrikatkestus? Kas elatakse akude peal, kuniks neis voolu jätkub? Või töötab kogu lahendus häirimatult edasi senikaua, kuni päike paistab? Kas voolukatkestuse ajal säilib vaid hädavajalik toide piiratud mahus või saab rahus ka elektripliiti ja pesumasinat kasutada? Kui kiiresti toimub voolukatkestuse korral ümberlülitus? Kas ümberlülituse kiirus on piisavalt väike (või suur), et on välistatud oht oluliste elektriseadmete, nagu soojuspump, läbipõlemise osas? Kas võrgust on võimalik energiat akudesse laadida? Aga võrku tagasi müüa? 

Samuti peaks paigaldaja oskama vastata küsimusele, kas inverterit on võimalik automaatika kaudu juhtida, olgu praegu või tulevikus. Ning kui võimalus on olemas, siis peaks paigaldaja oskama suunata ettevõtte poole, kes sellist juhtimist täna või tulevikus pakkuda suudaks. 

Küsimuste puhul, mis puudutavad seda, kas üks või teine asi on võimalik, ei tohiks rahulduda ka ainult ei/jah vastustega. Kindlasti peaks sinna juurde käima selgitus, kuidas üks või teine lahendus võimalikuks saab, kes seda teostada saab või seda tegema peaks.

Arvestama peab nii suve kui talvega

Jälgima peaks ka seda, kui pikk on voolukatkestuse puhul päikesepargi töötamise aeg. Sealjuures on erinevus ka aastaajas: suvel ja talvel on tingimused kardinaalselt erinevad ja paigaldaja peaks oskama vastata sellele küsimusele mõlema perioodi puhuks. Kui pakkumine on tehtud suviste näitajate põhjal ja selle järgi ka park valmis ehitatud, siis tõenäoliselt talvel akupangast soovitud kasu ei saada, kuna maht jääb sellisel juhul lihtsalt liiga väikeseks.

Teada peaks saama ka selle, mille põhjal soovitab paigaldaja just nimelt välja pakutud mahuga akupanka. Seda eelkõige põhjusel, et kuna kaasaegne akul põhinev tehnoloogia on paljude paigaldajate jaoks väga võõras teema, kiputakse pakkumistesse panema lihtsalt mingisugune aku, mille reaalse mõju kohta midagi öelda ei osata.

Samuti on oluline teha vahet selle põhjal, kui suur osa tööst jääb kliendi peale: kas pakutakse ainult seadmeid ja paigaldusteenust või nii-öelda võtmed kätte lahendust. 

Paberimajandus on vajalik

Näiteks on küsimus, kes tegeleb paberimajandusega. Paljud paigaldajad väidavad, et kohalikku omavalitsust pole üldse asjaajamisse vaja kaasata ja lepingu saab sõlmida otse Elektrileviga. 

Erinevates omavalitsustes on aga nõudmised erinevad ja kohati võib see väide ka õige olla, aga kui lasta päikesepark paigaldada ilma kohalikku omavalitsust teavitamata ja ehitusregistrisse sisse viimata, võivad tekkida probleemid.

Näiteks kui peaks tulevikus tekkima vajadus kindlustuse järele, aga parki omavalitsuse registrites pole, võib kindlustusselts leida, et tegemist on ebaseadusliku paigaldisega ja kindlustamisest või halvemal juhul juba esinenud õnnetusjuhtumi korral väljamaksest keelduda. 

Seetõttu peaks kohalikus omavalitsuses asjaajamine ehitusloast kuni kasutusloani kindlasti korras olema. Teeb seda klient ise või tellib asjaajamise sisse paigaldajalt, selles polegi vahet, kuid pakkumisi võrreldes tasub sellele kindlasti tähelepanu pöörata.