Et pakkuda töötajatele vaheldust ja meeskonnana kaugtöö kogemust, lennutas LHV 130 inimest sügisel tööle Portugali.
29. oktoober, esmaspäev. Lissabon, Portugal. LHV talvekontor. Ärkan hommikul selle peale, üks viiest kolleegist, kellega Lissaboni kesklinnas koos elan, kolistab juba varahommikul köögis ning praeb muna ja peekonit.
Minul algab siin talvekontoris teine nädal. Eile saabus linna veel hulk kolleege, kes alustavad täna oma esimest nädalat. Peame kontorisse jõudma varakult, kuna kahetunnise ajavahe tõttu on varahommikused Tallinna koosolekud siin veelgi varajasemad.
Uus töökoht, uued inimesed, uus rutiin
Astun sisse linna peamise turuhoone Time Out Marketi võlvide vahelt. Turg on täis tänavatoiduputkasid, veinipoode, restorane ja hipsterlikke kohvikuid. Turu ümbrus lõhnab puuviljade, värske kala ja pagaritoodete järele.
Liigun läbi moodsate klaasuste trepist üle privaatsesse co-working-stiilis kontorisse, mis asub suure turuhoone katusekorrusel. Siin valgusküllases ruumis ja täielikus toataimede ülekülluses töötavad vabakutselised startupper’id ja loovinimesed maailma eri paikadest. Nad on oma nomaadlikus elus valinud peatumispaigaks, kas siis lühemaks või pikemaks ajaks, just Lissaboni. Nii nagu minagi. Aga mina töötan pangas, nagu ka minu 14 kolleegi, keda on täna siia kontorisse oodata.
Sisenen läbi tugitoole täis eesruumi kontori kohvikusse ja palun ühe kohvi. „Enjoy your coffee, sweetie,” ütleb ehk veidi liiga entusiastlikult ameeriklannast barista. Reserveeritumal eestlasel teeb see aga hommikuse unise tuju erksamaks. Siit baarist saab hommikusööki, lõunat ning peale tööd ja reede õhtuti ka pidu ja kangemat kraami.
Liigun edasi co-working-alasse, kus läbi troopilise taimemere on kosta MacBookide klaviatuuri klõbinat ja näha mitutkümmet peanuppu kõrvaklappides, kõik süvenenult töölainel või sosistamas kõrvalistuva pinginaabriga. Pinginaaber võib siin co-working-stiilis kontoris olla iga päev erinev, sest töökohad on enamasti liikuvad.
Erinevalt LHV Panga Tallinna kontorist pole siin ergonoomilise toole, igal laual kahte kuvarit ega üles-alla sõitvaid Vitra laudasid. Kõik on lihtne, minimalistlik, mõnusalt robustne, vaikust on vähem, päikesevalgust rohkem, kuid õhus on töine energia, pühendumus ja ka mingi sõnulseletamatu rõõm, energia ja kergus.
Igal nädalal oktoobri algusest novembri lõpuni, st kahe kuu vältel, töötab roteeruvalt siin Second Home Lisboa co-workingkontoris kokku ka umbes 130 LHV töötajat, korraga keskeltläbi 15 inimest.
Miks me Lissabonis oleme?
Juba teist aastat järjest võimaldab LHV oma inimestel töötada külmal sombusel ajal paar nädalat päikselisemas soojemas paigas. Eelmine aasta käisid pilootprojekti raames Malagas töötamas meie IT- ja tootetiimid. Sel aastal võimaldasime talvekontoris osalemist kõigile LHV töötajatele, kelle töö iseloom lubab kaugtöö tegemist. Neid inimesi, kes kaugelt töötada saavad, on meil 350-st umbes 250 – pooled neist sel aastal seda võimalust ka kasutasid.
Tööd saab teha igal pool, tööl käia saab samuti igal pool. Kuid see vajab ka mõnel määral harjumist ja harjutamist. Kaugtöö nõuab töötajalt valmisolekut adapteeruda veidi teistsuguse rutiini ja keskkonnaga. Tööandjale on see väljakutse nii kaasatuse hoidmise, usalduse tekitamise kui ka kommunikatsiooni koha pealt. Inimesed vajavad vaheldust, kuid veelgi enam vajavad nad unustamatut emotsiooni: näha ja tunda, et tööandja mõtleb kaasa, panustab ja hoiab neid ning viib ka ennast mugavustsoonist välja, et pakkuda parimat.
Järjekordne tööandja bränding?
Esialgu võib tunduda, et LHV talvekontor on justkui tööandja järjekordne turundustrikk. Midagi, millest rääkida konverentsidel, kirjutada blogides või Investeeri ajakirjas, et meelitada uusi töötajaid, keda täna tööturul aina magusamate boonustega enda poole tõmmatakse. Iseenesest pole paha, kui projekt ka sellised eesmärgid täidab.
LHV talvekontori projekt on ju ainulaadne ja silmapaistev, kuid eelkõige on see mõeldud pigem meie töötajate heaolu tõstmiseks. Soovime, et meie inimestel oleks pärast suve lõppu midagi ägedat oodata, et nad kogeksid vaheldust ja tutvuksid lähemalt kolleegidega, kellega nad iga päev ehk kokku ei puutu.
Paljud meist ehitavad õhulosse, milline võiks olla ideaalne viis ja paik töö tegemiseks, mille saavutamisel tunneksime maksimaalset õnnetunnet ja motiveeritust. Mõni võib unistada vabakutselise elust kuskil päikese alt, teine korporatiivsemast positsioonist kesklinna kõrghoones, kolmas aga stiilsest startup’ilikust töökeskkonnast loomelinnakus. Inimene aga harjub kõigega, uus ja huvitav keskkond muutub peagi normaalsuseks, rutiin saabub nii või teisiti ja õhulossid lagunevad.
Tihtipeale on vaheldusrikkus motivatsiooni hoidmise võti. LHV pakub oma töötajatele võimalust töötada nii kesklinna kõrghoones, Telliskivi robustsemas offsite-kontoris kui ka pimeda külma aja saabudes päikese all. Tõsi, lõppude lõpuks oleme me siiski pank ja see seab teatud piirangud ka töökeskkonnale ja paindlikkusele.
Aga panka teevad inimesed, kelle õnnetundeta ei teeks me nii hästi seda, mida me teeme. Ettevõtted peavad pingutama, et luua oma töötajatele hea pinnas õnnetunde tekkimiseks. Vahendeid selleks on mitmeid, kuid kõige edukam viis on ehk see, kui püüda iga aastaga veidi üle trumbata varasemalt tehtut: ületada oma inimeste ootusi ja tekitada „ahhaa!” hetk seal, kus töötajad seda tihtipeale oodata ei oskagi.
Artikli kirjutas LHV tööandja brändingu juht Ragne Maasel.
Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 4/2018.
