LHV blogi

Miks ütleb LHV noortele #äraolevaene?

Kas te olete kunagi oma säästud ära söönud? Sõna otseses mõttes kulutanud aastatega kogutud säästud lihtsalt söögi peale? Mina olen. Lapsena panin ma kodust saadud õpetuse kohaselt alati umbes 10% taskurahast kõrvale. Osa rahast kogusin hoiupõrsasse ning osa andsin emale, kes selle ühes maasikate korjamise või jäätise ja klaasist suveniiride müümisest teenitud rahaga panka kogumiskontole kandis. 13-aastasena käisin aga suvel peaaegu iga päev sõbrannaga väljas söömas. Raha eest, mida olin aastaid kogunud. Suve lõpuks olid säästud praktiliselt otsas. See oli minu esimene raha õppetund. Ma sain aru, et oluline ei ole mitte see, kui palju raha me teenime, vaid see kuidas me raha kulutame, sest isegi väikesed summad võivad enne kui me seda ise märgatagi jõuame kasvada suureks.

Erinevate uuringute kohaselt ei ole eestlaste säästmis- ja rahaplaneerimise harjumused kuigi head. Eesti Panga andmeil oli 40% majapidamistest 2017. aasta aprilli lõpu seisuga* pangakonto(de)l varuks vähem kui 1000 eurot. See tähendab, et suur hulk majapidamistest satuks toimetulekuraskustesse peaaegu kohe, kui nende igakuine sissetulek kaoks või kui kulud äkitselt kasvaksid. Samuti nentis ökonomist Ramsus Kattai andmeid kommenteerides, et kuigi inimesed teadvustavad aina rohkem, et säästmine on oluline ning madalapalgaliste töötasu kasv on aastaid kõrgemapalgaliste oma tublisti edestanud, siis ei ole väga suur osa palkadest ikka veel piisavalt kõrged, et igapäevakulutuste kõrvalt oleks võimalik tarvilikul määral raha kõrvale panna.

Aga kuidas siis alustada? Noorelt. Noortena on meie suhtumine ja finantskäitumine midagi, mida saame teadliku valikuna järgida. Noorena on meie teenitud rahasummad väikesed, kuid seda olulisem on, kuidas oma raha kulutame või kuidas oma võimalusi kasutame. Öeldakse, et väiksema sissetuleku puhul on rahaasjade planeerimine püsivam, mistõttu mõjutavad harjumused, mis me endale noortena rahaasjades kasvatame meid terve elu.

Alustamiseks piisab väikestest eesmärkidest – igakuiselt tuleks säästa vähemalt 10% oma sissetulekust ning oma rahaasjade üle tuleks pidada eelarvet. Eelarve pidamise juures on oluline, et eelarve ei elaks mitte ainult meie peas, vaid saaks senditäpsusega ka kirja. Kasutades selleks mõnda äppi, excelit, arveraamatut, tavalist vihikut. Isiklik eelarve aitab järge pidada, kuidas ja kust kulutusi kokku tõmmata või kui palju tuleb lisa teenida, et oma eesmärkideni jõuda. Sentidest kasvavad eurod, eurodest veel suuremad eurod. Tihtipeale märkamatult. Nõnda nagu kulutades, nõnda ka kogudes.

Lugemine ning ümbritseva kohta huvi tundmine teevad vaimu rikkaks. Finantskirjaoskuse ja käitumisökonoomika uurija Leonore Riitsalu kaitses kevadel EBS-is oma doktoritööd, kus ta tunnistas, et rahatarkuse tase sõltub rohkem raamatute arvust kodus, kui sotsiaalmajanduslikust taustast. Meie lugemus, mitte ainult finantsvaldkonna kirjanduses, vaid üleüldiselt, avardab meie maailmapilti ning arusaama, kuidas elus läbi lüüa. Raamatuid lugedes rikastame vaimu ning kogume teadmisi, mis tulevad tulevikus igal juhul kasuks. Õpitu aitab meil oma eesmärke paremini sõnastada ja nende poole liikuda. Lugemisharjumus on kerge tulema just noorena ning aastatega aina kasvama.

Finantssektori ettevõtted saavad edendada noorte finantsharidust ning luua ühiskondlikul tasemel suuremat arutelu teemal, kuidas meie haridussüsteem finantskirjaoskusele tähelepanu pöörab ning mida pangad, nagu LHV, saavad finantskirjaoskuse edendamiseks teha. Selleks võivad olla artiklid, seminarid, virtuaalsed aktsiamängud, harivad sarjad, üleskutsed, raamatukogu või miks mitte ka riigi abil seaduseruum, kus 16-aastased saaksid ise pangakonto avada ning oma rahaasjadega ise ümber käia.

Oskused ja harjumused, millega täna oma rahaasju ajame, teenivad meid tulevikus. Oleme LHV-s teadlikult valinud oma uue YouTube sarja teemaviiteks #äraolevaene, mis tekitab inimestes esimese hooga vastakaid tundeid. Me soovime sõbralikult raputada noori ja ühiskonda, et inimene hakkaks rohkem mõtlema oma valikute ja finantskäitumise peale. Meie teadlikes valikutes on palju kinni. Tahame, et noored õpiksid, kuidas vara koguda ja kasvatada ning investeerimisega alustada. Noorena on meie teenitud rahasummad väikesed, kuid see ei pruugi tähendada, et oleme vaesed. Olulisem on see, kuidas oma raha kulutame või kuidas oma võimalusi kasutame. Meil on aega tunda huvi, kasvatada oma sissetulekuid ja vara.

* Viimane andmestik, mis kirjeldab kogu elanikkonda. Allikas: Eesti Pank. – https://www.eestipank.ee/blogi/rasmus-kattai-eestlane-ei-ole-kriisiks-valmis

Artikli autor on Liis Lepik, LHV noortepanga projektijuht

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.