Kui kõrge euribori kontekstis lohutab paljusid koduomanikke lootus, et euribor kord jälle unistatud 0%-ni jõuab, siis Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul ei tasu neid lootusi ülemäära hellitada. “0% euribor ei olnudki normaalne olukord,” leiab ta.
Kuidas taltsutada tõrgest?
Et euribor püsis 0% pikki aastaid, on Rebase puhul mõistetav, et laenusaajad jõudsid selle aja jooksul olukorraga ära harjuda – eeskätt puudutab see nooremaid laenusaajaid, kes 0%-st kõrgemat euribori veel näinud ei olnudki. Nüüd on kiirelt kõrgeks kerinud euribor senist mugavustsooni raputanud ning tulevikus tuleb eksperdi sõnul kõrgema euriboriga leppidagi.
„Inflatsiooni taltumine on nagu tõrksa taltsutamine, kuna selle pidurdamisega on Euroopa keskpangal tükk tegemist. Et inimesed jõudsid 0% euriboriga harjuda, on mõnes mõttes mõistetav, kuid selge on ka see, et tarbimise harjumusi on väga raske muuta,” tõdes Rebane.
Et erinevates kontekstides kõlanud kriisi kiuste pole näha muutust inimeste tarbimisharjumustes, on see Rebase sõnul märk sellest, et inimesed teevad kõik selleks, et kulutamise kärpimist edasi lükata. „Inimesed käivad jätkuvalt kinos-teatris ja reisimas ning harjumuste ümberhindamist hetkel kuskilt ei paista. Seega võib arvata, et neid niisama lihtsalt ka ei muuda.”
Palgakasv aitab euriboriga hakkama saada
Kuivõrd inimeste reaalpalgad on viimastel kuudel kasvanud ning inflatsioon on püsinud võrreldes eelnevate tippudega madalamal, võib selle põhjal järeldada, et tänaseks ollakse ka kõrgete hindadega, sealhulgas euriboriga harjunud. Nii ei näita tarbimise suurt vähenemist ka statistikanumbrid.
Et laenutaotluste rahuldamisel lähtutakse parameetritest, mille kohaselt võiks kodulaenu igakuine makse moodustada 35–40% inimese sissetulekutest, tuleks Rebase hinnangul jääda positiivseks. „Ma olen päris kindel, et suur hulk inimesi, kelle jaoks täna on laenu teenindamine keeruline, on viie aasta pärast jõudnud tööpositsioonile, mille eest saadav tasu võimaldab laenu osakaalu vähendada 25–30%-le – palgakasv on see, mis laenu absoluutnumbritega hakkama aitab saada.”
Kui kolme aasta pärast on laenu eest makstav summa väiksem kui täna, on optimismiks veelgi enam põhjust. „Kinnisvarahinna fikseerib inimene enda jaoks sel hetkel, kui ta kinnisvara ostab – seega muutub laenu teenindamine, arvestades euribori pikaajalisemat prognoosi, aja jooksul ainult odavamaks,” märkis Rebane.
Raske öelda, mis saab edasi
Kõik mainitud tegurid annavad põhjust arvata, et kõrge euribor jääb püsima veel pikaks ajaks. „Väga raske on leida stiimulit, mis aitaks inflatsioonil praeguselt tasemelt alla tulla. Selle tõttu on euribori tippu puudutavaid prognoose ja ennustusi pidevalt edasi lükatud. Ekspertidel on väga raske öelda, kas järgmine intressimäära tõstmine jääb viimaseks või mitte,” nentis Rebane.
Seetõttu ei pruugi sügiseks ennustatud tipp kaugeltki mitte veel viimaseks intressimäära tõstmiseks jääda. Mis saab euriborist viie aasta lõikes, on eksperdi hinnangul väga raske välja tuua. „Paariprotsendiline euribor on tõenäoliselt uus normaalsus. Seega tuleb laenajatel leppida, et 0%-le euribor tõenäoliselt enam ei lange ning see on laenu teenindamise paratamatu osa,” lisas ta.
