Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane leiab, et väiksema energiakulu saavutamine on võimalus elukeskkonnale vastuteene teha. Ehkki energiasäästlikkus võib tähendada väljaminekut, tasub see kindlasti ära, kui inimesel on olemas pikem plaan.

Päikesepaneelid pole enam haruldus

Rebase sõnul on energiasäästlikkus üks jätkusuutlikkuse vorme, mille abil saab igaüks ühiskonnas oma panuse anda ning keskkonnale vajaliku teene teha. “Väiksema energiakuluga maja on võimalus maailmale midagi tagasi anda. Ühtlasi on energiasäästlikkusel ka praktilisem pool: milleks kütta õhku, kui saab kütta seda, mida tegelikult vaja?” mõtiskles ta.

Kuivõrd päikesepaneelid eramajade katusel pole ammu enam haruldus, on kriisist täna võitnud need, kes mõtlesid energiasäästlikele lahendustele juba aastaid varem. Pärast rekordilisi energiahindasid on tasuvusaeg aga pikenenud. “Tipu arvutused ei oma enam väärtust ning energiakriisi tipphooaeg on küll möödas, kuid tänases olukorras pole kellelgi garantiid, et keeruline olukord enam kunagi ei naase,” ütles ta.

Võrku tagasimüümine pole enam põhiküsimus

Kui majapidamises tekib selge soov rakendada keskkonnasäästlikke meetmeid, tasub hoolikalt otsuseid kaaluda. Tanel Rebase sõnul on seni olulisena tundunud küsimus võrguga liitumise kohta asendunud nüüd palju olulisemate teemadega. “Kui alguses oli paljude jaoks peamine küsimus, kuidas võrguga liituda saab ning mis selle otsuse hind on, siis võrku tagasimüümine pole tänases kontekstis enam maagiline võluvits ega kõige tähtsam.”

Et pikemas plaanis ja uute planeeritavate võimsuste valguses toodetakse Eestis elektrit tõenäoliselt rohkem, kui tarbitakse, on järjest tähtsamaks muutumas hoopis see, kuidas energiasäästlikkus enda jaoks võimalikult hästi tööle panna. “Väga tähtis on läbi mõelda, kuidas energiat sihtotstarbeliselt kasutada: kas sisepõlemismootoriga auto võiks vahetada elektriauto vastu, kas on olemas võimalus energiat talletada, et seadmed ka öösel töötaksid ja palju muud,” ütles ta.

Kuivõrd kliima soojenemise ja klaasi kasutamise tõttu ehitusmaterjalina on järjest rohkem majapidamisi sunnitud mõtlema hoone jahutamise peale, võiks muu hulgas mõelda läbi ka võimalused, kuidas elektrienergiat selle jaoks ära kasutada. “Kui pikem plaan on olemas ja pusletükid suudetakse kokku panna, tasub energiasäästlikkus end ka majanduslikult ära,” kinnitas ta.

Laen rohelisemasse tulevikku panustajatele

Rebase sõnul on energiasäästlikkusel ka emotsionaalsem külg: nimelt üritatakse teha rohelisemaid otsuseid maailmavaate, mitte tasuvusaja ega maksumuse pärast. “Seeläbi üritatakse võrguga liituda “igaks juhuks” ja astutakse samme 0 hinnaga päevadel, et sinna vähem müüa. Selline käitumisviis ei ole kindlasti kuigi jätkusuutlik – seetõttu tasub otsuseid kaaluda ja mõelda, mida need sinu majapidamise jaoks tähendavad.”

Energiasäästlikke otsuseid toetavad järjest enam ka pangad: Luminori energiasäästlikkuse laen on loodud eraklientidele, kes soovivad rohelisemasse tulevikku panustada. Selleks on olemas erinevaid meetmeid: nimelt on laen mõeldud nii päikesepaneelide, kütteseadmete, ventilatsiooniseadmete, tuulegeneraatorite ja nende paigaldamise jaoks. Juuli lõpuni on võimalik laenu taotleda soodsamatel tingimustel.

“Nagu tavapärase kodulaenu puhul, on ka energiasäästlikkuse laenu taotlemise puhul oluline piisav ja püsiv sissetulek. Samuti tuleb esitada vajalikud dokumendid ehk pakkumine, arve või leping soetatavate seadmete ja nende paigaldamise kohta,” kirjeldas Rebane.

Tanel Rebane juhtis ka tähelepanu, et energiasäästlikkuse laenu saavad taotleda vaid eraisikud, mistõttu on see mõeldud eramute energiatõhususe parandamiseks. “Teistel huvilistel tasub tutvuda riigipoolsete toetuste ja rahastusinstrumentidega,” lisas ta.