Auto liisingusse võtmisel tuleb täita põhjalik taotlus, mille põhjal selgub, kas inimene, kes liisingut taotleb, on selleks ikka sobilik. Kuidas liisingutaotluste ülevaatamine käib ning mida tuleb teha selleks, et saada positiivne otsus, räägib Luminor Liisingu juht Andrus Soodla.

Sarnane protsess kodulaenule

Andrus Soodla toonitab, et sarnaselt kodulaenule on ka liising finantskohustus ning selleks, et veenduda, kas klient on maksevõimeline ja vastutustundlik, tuleb liisinguandjal hinnata mitmeid asjaolusid. 

„Võrreldes eluasemelaenuga on protsess tegelikult üsna sarnane – ka liisingu puhul tehakse kliendile põhjalik taustakontroll, et võimalikke riske välistada,” lisas ta. Seega on taustakontrolli eesmärk välja selgitada planeeritava tehingu sobivus kõikidele osapooltele, ent muuhulgas juhtida kliendi tähelepanu ka kulukatele nüanssidele, mis autoostuga paratamatult kaasnevad ning mille peale taotleja esimese hooga ei tule.

„Liisingut ei taotleta iga päev – seetõttu on mõistetav, et sageli jäävad teadvustamata kulud, mis autoostuga kaasnevad – lisaks liisingumaksele kaasnevad näiteks korralise hoolduse tasud, rehvivahetused, kütusekulud, kindlustus ja palju muud. Seega aitab taustakontroll välja selgitada, milline on kliendi maksevõime ning kas tal on auto ülalpidamiseks olemas kõik vajalikud ressursid,” rääkis ta.

Kolm erinevat kategooriat

Kuid mida liisinguandja täpsemalt vaatab? Soodla sõnul jagunevad tegurid siin kolme erinevasse kategooriasse.

Kliendiprofiil – kliendi taustauuringu puhul tehakse selgeks, millise inimesega täpsemalt tegemist on. „Näiteks kontrollitakse juhilubade olemasolu, varasemat finantskäitumist, makseajalugu, võlgnevusi, aga ka seda, kas inimesel on varasem kogemus mõne krediidilepinguga.” Nii on varem edukalt laenu teenindanud inimene liisingupakkuja jaoks turvalisem valik kui keegi, kelle kohta selliseid andmed veel puuduvad. Samas pole see Soodla sõnul alati välistav tegur.

Maksevõime – kliendi tausta uurimisel tehakse selgeks ka tema maksevõime ehk see, kas ja millise majandusliku tehingu tegemist ta endale lubada saab. Seda eriti praeguses olukorras, kus autode hinnad on väga palju tõusnud ning igakuist liisingumakset mõjutab omakorda ka euribori tõus.

„Kuigi liisinguandja võib maksekäitumise põhjalt ennustada ka maksevõimet, võib sageli näha, et praeguses olukorras kompavad paljud tegelikult oma maksevõimekuse piire. Asjaolusid arvesse võttes on see tegelikult igati ootuspärane, kuna hinnad on väga palju tõusnud ning inflatsioon ühes euriboriga teevad oma töö. Seetõttu teeb liisinguandja oma kalkulatsioonid konservatiivselt ehk arvutab sisse ka inflatsiooniteguri ja euribori,” ütles Soodla.

Soetatav vara ehk auto – nagu eluasemelaenu puhul, kontrollitakse ka auto puhul selle ajalugu ja täpsemaid andmeid, et välistada näiteks võimalus, nagu auto oleks Eestisse toodud ebaseaduslikul teel. Seetõttu on liisingusse võetavatele autodele kehtestatud ka mõningad piirangud. „Luminor ei finantseeri näiteks Ameerika Ühendriikidest imporditud kasutatud autosid, kuna nende tausta on keerulisem kontrollida,” märkis Soodla.

Samuti jäävad positiivsest otsusest ilma taotlejad, kes ei suuda esitada kõiki vajalikke dokumente, mida liisinguandjal vara kohta kontrollida tuleb. „Auto võib olla aus, kuid kui dokumentides on vajalikud andmed puudu, võib liisinguandja taotluse rahuldamata jätta.”

Täida taotlus hoolikalt ja põhjalikult

Kuivõrd liisingu taotlemise vorm on väga detailne ja põhjalik, soovitab Andrus Soodla taotlust hoolega täita ning vastata juba esimesel korral küsimustele võimalikult detailselt. Samuti paneb ta südamele, et inimesed valiksid liisingusse võetava auto vastavalt oma soovidele, vajadustele ja võimalustele.

„Kõige tähtsam küsimus seisneb selles, kuidas nende kolme aspekti vahel soovitud tasakaal leida – sageli kipuvad inimesed ihkama kas liiga kallist vara või tegema otsuseid emotsioonide pealt. Seetõttu soovitan kindlasti mõelda, kas see, millist autot sa soovid, on ikka vastavuses sinu võimaluste ja vajadustega,” pani ta südamele.