Kodukindlustuse olemasolu muutub tihtilugu oluliseks alles siis, kui mõni ootamatu sündmus aset leiab ning seejuures tuleb lisaks endale tekkinud kahjule hüvitada ka naabritele tekitatud kahjud. Ehkki eestlased kindlustavad kodu sageli vaid kohustuslikus korras ehk kodulaenu võtmise korral, on Luminori sõnul oluline hoolikalt läbi mõelda, milline kodukindlustus endale valitakse, et õnnetuse korral ei leitaks end järsku ebamugavas olukorras.

Ka Luminori koostööpartneri PZU kodu- ja isikukindlustuse tootejuhi Kristo Õunapuu sõnul on oluline teadvustada, et õnnetus ei hüüa tulles ning see võib ka finantsiliselt kindlustatud inimesel vaiba alt tõmmata.

Keegi pole õnnetuse eest kaitstud

Kui Põhjamaades on kodu kindlustamine justkui iseenesestmõistetav samm, siis Eestis kindlustavad kinnisvara suuresti vaid kodulaenu taotlejad, kelle jaoks see samm on kohustuslik. Kuid mis siis teisi kinnisvaraomanikke seejuures takistab?

“Sageli kiputakse arvama, et kui kodus pole viimase 50 aasta jooksul midagi juhtunud, siis tõenäoliselt ei juhtu ka tulevikus. Paraku pole võimalike õnnetuste ja kahjude puhul peamine küsimus, kas see juhtub, vaid see, millal midagi juhtub. Et ootamatusteks valmis olla, tuleb enda riskid maandada omades kodukindlustust,” märkis ta.

Siiski on eestlaste teadlikkus võrreldes ülejäänud Balti riikidega paranemas ning kodusid kindlustatakse järjest enam ka vabatahtlikult. “Oleme kindlasti Põhjamaade poole teel, kuid teadlikkuse mõttes on tööd teha veel palju: on väga tähtis, et iga inimene mõtleks, kas tema kodu ise on kindlustatud, teeks korra läbi arvutuse, kui suure summa eest vara tema kodus leidub, ning kui ta kahju põhjustamises süüdi on, kas tal on selleks puhuks piisava kindlustussummaga vastutuskindlustuse kaitse” lisas Õunapuu.

Milliseid õnnetusi kõige rohkem juhtub?

Kuid milliseid õnnetusi eestlaste kodudes kõige rohkem juhtub? Tõusvaks trendiks on Õunapuu sõnul saamas erinevad veekahjud – see tähendab nii pesumasina vooliku või boileri lekkimist kui ka näiteks torude lõhkemist. Mõlemal juhul võib kahju ulatuda enda köögist või vannitoast palju kaugemale. “Näiteks lõhkes ühes kõrghoone 22. korrusel veetoru ning torust lekkiv vesi jõudis esimese korruseni, kus asub hambaravi kabinet,” kirjeldas ta hiljutist juhtumit.

Sellistes olukordades aitab kahju hüvitada vastutuskindlustus, mis aga pole kodulaenu puhul ilmtingimata kohustuslik. “Just sellised kahjud tõmbavad isegi finantsiliselt hästi hakkama saaval inimesel vaiba alt, kuna kulud võivad sageli ulatuda viie- või kuuekohaliste summadeni,” nentis Õunapuu.

Teiseks tõusvaks kahjuliigiks on tulekahjud, millest tingitud kahjusid on PZU kindlustus pidanud viimastel aastatel järjest rohkem hüvitama. Üheks sagenenud kahjujuhtumite põhjuseks on pealtnäha ohutud külmkapid. “Kuna külmkapi taha koguneb tolm ja  niiskus, siis see annab igati soodsa pinnase seadme rikkeks, mis omakorda võib põhjustada tulekahju ,” lisas ta.

Samas on sagenenud õnnetused erinevate akutoitel töötavate seadmetega. “Klient laadis hiljuti esikus elektriratast, selle aku süttis ning kuna põlemisest tekkis tahm, tuli tema korter täielikult taastada. Samuti unustas üks klient plastmassist nõudekomplekti kuumale pliidile ning selle väikese apsaka tulemusel ulatus kahju kümnete tuhandete eurodeni,” tõi ta välja ning lisas, et just elektriliste seadmete laadimisest tekkinud tule- ja tahmakahjud tähendavad sageli terve kodu taastamist.

Ent kuidas õnnetuste tekkimise tõenäosust vähendada? Kristo Õunapuu sõnul tuleks iga koju ostetava seadme puhul tutvuda selle kasutusjuhendiga ning järgida ohutusnõudeid.

Vastutuskindlustus on kodukindlustuse puhul ülioluline

Sobivat kodukindlustust valides tuleb mõelda hoolikalt läbi, mida kindlustatakse ning millised on sõlmitava lepingu tingimused. “Mina soovitaksin kindlustada konkreetse hoone/korteri, seal asuva koduse vara ja ajutise elukoha üürikulu (kui kindlustusjuhtumi tagajärjel ei saa ajutiselt oma kodus elada) ning kindlasti lisada ka vastutuskindlustuse – see hüvitab kolmandatele isikutele tehtud kahju, olgu selleks uputus, parklas auto riivamine või kasvõi juhtum, kus koer rikub võõra inimese vara. Õnnetusi juhtub iga päev ning sellisel juhul on vastutuskindlustuse olemasolu äärmiselt oluline,” sõnas ekspert.

Tema sõnul on tähtis teadvustada, et kodukindlustus ei kata kunagi kõiki tekkivaid kahjusid. “Kuigi inimesed eeldavad sageli, et kodukindlustuse alla kuuluvad kõik kodus juhtuvad õnnetused, siis   lepingut sõlmides tasub tähelepanu pöörata ka piirangutele ja välistustele. Õnneks on eestlaste teadlikkus kodukindlustuse osas järjest paranemas ning usun, et paraneb lähitulevikus veelgi,” ütles Õunapuu lõpetuseks.