Ärevade aegade valguses otsivad inimesed pidevalt võimalusi, kust kokku hoida ja elamiskuludeks raha säästa. Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul ei tohiks emotsioonide ajel investeerimisstrateegiat muuta, kuna just see võib olla võimalike vigade peamine allikas.

Kauaks inflatsioon püsima jääb? 

Käimasolevat aastanumbrit illustreeriv kõrge inflatsioon on mõistagi tekitanud surve ka intressimääradele. “Me ei näe seda muutust vaid eluasemelaenu vaates, vaid ka teistes valdkondades. Lisaks euribori tõusule kasvavad ka dollari intressid ning see on toonud teatava kohandumise võlakirja- kui aktsiaturgudele: nii võlakirjade kui ka aktsiate hinnad on langenud ning kõrgemate intressidega kohandumine on tänaseks turgudel juba olulisel määral toimunud,” sõnas Madisson.

Et inflatsiooni pidurdada, on keskpangad intressimäärasid tõstnud. “Inflatsiooni ohjeldatakse kõrgemate intresside abil, mis liigset tarbimist ja investeerimist pidurdavad. Niiviisi on võimalik katkestada hinnasurvet, kus kõrge inflatsioon sunnib inimesi pigem homset tarbimist täna tegema, sest raha ostuvõime ju kahaneb. Niisiis keskpangad üritavadki inflatsiooni vähendada läbi intressimäärade tõstmise, et tekkinud olukorda rahustada,” selgitas ta.

Oluline küsimus, millele on praegu veel raske vastust otsida, seisneb selles, kui kauaks kõrge inflatsioon püsima jääb. “Kuna see mõjutab inimeste ostuvõimet ja ettevõtete tulusid, jõuavad need teemad peagi ka paratamult tööturule ning viivad nõudluse kahanemiseni,” märkis ta. Ettevõtete tulude vähenemisel võib see veelgi nõrgestada ka aktsiaturgu.

Siiski tähendab see käimasoleva turgude langustrendi jaoks juba järgmist faasi. “Hetkel, kus on läbi saamas ettevõtete kolmanda kvartali kasumite teatamine, jälgime hoolega, kuidas kasumid ja ettevõtete väljavaated muutunud on. Turgude põhjad on tavaliselt läbitud, kui ettevõtete kasumid on kahanenud 15-20% ning me seda veel näinud ei ole.“

Ehkki pikaajalise investeerimise perspektiivis on väga keeruline otsuseid täpselt ajastada, tõdes Madisson, et turgudelt väljumiseks võib olla hilja, sest see nõuaks ka head ajastust uuesti sisenemiseks. “Pigem on mõistlik paika seatud strateegiat järgida ning jätkata investeerimist tootesse, mis välja sai valitud. See võimaldab ka madalamast hinnatasemest niimoodi läbi tulla, et madalpunktis on samuti investeeringuid tehtud ning seeläbi soetusmaksumust kogu portfelli peale vähendatud,” rääkis ta.

Pensioniks kogumine on pikaajaline, inflatsioon lühiajaline

Ehkki käimas on ebakindlad ajad ning inimesed otsivad kõrge inflatsiooni eest peavarju eelkõige igakuiste kulude kokkuhoiu abil, ei tohiks pensioniks kogumine olla koht, kust vaba raha leitakse. Madissoni sõnul tagab edu finantsturgudel just investori oskus emotsionaalseid otsuseid vältida.

“Tegelikult on ajalooliselt õigustanud pigem teha samme vastupidiselt sellele, milline emotsioon on investoril parasjagu hingel on või kuidas tajub ümbritsevaid hoiakuid. Kui kõik ümberringi on pessimistlikud, tasuks investoril püsida optimistlik ja vastupidi – just see tagab paremaid võimalusi,” sõnas ta.

Veelgi enam ilmestab olukorda statistika – viimase 100 aasta jooksul on globaalsetel aktsiaturgudel keskmiselt umbes iga 4 aasta järel näha negatiivset tootlust. “See loomulikult ei ole täpselt iga 4. aasta, kuna edukas või kehv periood võib kesta vähem või kauem. Kuna kalendriaasta on juba lõppemas, siis täna ilmselt võib juba öelda, et 2022. aasta tuleb aktsiaturgudel negatiivse tootlusega aasta,” mainis ta.

Kaht järjestikust negatiivse tootlusega aastat on viimase 100 aasta jooksul nähtud vaid neljal korral. Siiski võiks Madissoni hinnangul arvata, et 2023. aastal tuleb positiivsem aasta. “Sisuline vaade ütleb, et kui keskpangad suudavad inflatsiooni kontrolli alla saada, siis on ka intressmäärade tipp möödas ning madalamad intressid annavad majandustele signaali taas kasvada, mis omakorda võiks luua 2023. aastal aktsiaturgudele positiivsema vaate.”

Aktiivselt juhitud fondid jälgivad olukorda tähelepanelikult

Inflatsiooni ja turuolukorda jälgitakse ka aktiivselt juhitud fondide puhul. See väljendub Madissoni sõnul ka investeeritavate sektorite valikus, kus inflatsiooni poolt mõjutatud keskkonnas eelistatakse aktsiaturge, mis näitaksid paremat tootlust just tekkinud olukorras. “Me oleme seda teinud läbi energiasektori indeksifondide ning lisanud neid portfelli selleks, et fondile inflatsiooni negatiivseid mõjusid pehmendada,” lisas Madisson. 

Samuti tuleb arvestada majanduskasvu aeglustumisega intresside tõusufaasis. “Seetõttu oleme fondi lisanud selliseid sektoreid aktsiaturgudel, mis langustrendis portfelli paremini võiks kaitsta. Sinna kuuluvad näiteks kommunaalmajandus ja jaekaubandus,” sõnas ta.

Nii on aktiivselt juhitud pensionifondides arvestatud muutuvate oludega, et investor ei peaks sellega ise tegelema.  Fondivalitsejad mõtlevad investeeringuid mõjutavate tegurite ja oluliste teemade peale igapäevaselt ning püüavad investorite riske vajadusel maandada. “Kui investeerida aktiivselt juhitud fondidesse, võib investor arvestada, et valdkonna eksperdid hoiavad turuolukorral pingsalt silma peal ning teevad vastavalt sellele vajalikke otsuseid.”