Euribori tõusu mõju pole laenajatele märkamata jäänud, pigem vastupidi: et intressimäär ähvardab veelgi tõusta, otsitakse võimalusi igakuiste kulude vähendamiseks ka pangast, kust kodulaen aastaid tagasi võetud sai. Luminori jaepanganduse juhi Tanel Rebase sõnul võib lepingu ülevaatamine olla igati loogiline samm, ent tuleb arvestada, et pank vaatab igat juhtumit eraldi.
Euribori tõus andis valusa löögi
Rebane leiab, et kui inimeste rahakotis toimub drastiline muutus, vaadatakse eeskätt otsa kulude suurenemise juurpõhjustele ehk kõige suurematele väljaminekutele. Seda enam on fookusesse tõusnud kodulaen, kuna euribori tõus mõjutab oluliselt iga leibkonna väljaminekuid.
“Kallima kinnisvara soetanud inimestele võis euribori tõus tähendada märkimisväärset igakuise laenumakse tõusu, mis küündib vahel isegi sadadesse eurodesse. Seetõttu on igati loogiline, et selline rahaline väljaminek paneb inimesi ka pankadesse pöörduma,” kirjeldas ta.
Huvi kulude vähendamise vastu kinnitavad ka inimeste pöördumised, mis on Rebase kinnitusel tõusutrendis. “Saame igapäevaselt nii laenuintressi kui ka refinantseerimisega seotud küsimusi, mis tähendab, et inimesed kindlasti mõtlevad selle teema peale ning küsivad paremaid pakkumisi kõikidelt pankadelt,” lisas ta.
Et kodulaenu intress koosneb euriborist ja panga seatud marginaalist, huvitab inimesi just marginaali alandamine, seda olukorras, kus tegemist on intressimääraga, mis tundub laenuvõtja jaoks ebamõistlikult kõrge. Kuidas pank sellistesse olukordadesse suhtub?
“Igale juhtumile lähenetakse eraldi, mis tähendab, et me kontrollime nii kliendi profiili, vaatame soetatud kinnisvara, piirkonda, laenujääki kui ka näiteks tagatise väärtust. Rusikareegel on aga üsna lihtne: kui pangapoolne marginaal on üle 2%, siis see on koht, kus võiks marginaali üle läbirääkimisi pidada, aga kui see jääb alla 2%, siis väga palju selle langetamiseks ruumi ei ole,” ütles jaepanganduse juht.
Refinantseerimise korral saab tähtaega pikendada
Siiski on laenulepingu tingimuste muutmise puhul olemas ka teine võimalus, mille peale inimesed sageli ei tule ning mis puudutab eeskätt just nooremaid inimesi, kel vanust alla 40 eluaasta.
“Refinantseerimise korral on võimalik pikendada laenulepingu tähtaega. See tähendab, et kui laenu on jäänud maksta veel 15 aastat, siis soovi korral saab seda pikendada kuni 30 aastani, mis tähendab, et igakuine makse võib väheneda isegi poole võrra. Lihtsamalt öeldes saab 15 aastat vältavast laenulepingust lihtsalt uuesti 30-aastane kodulaen,” selgitas Rebane.
Kui refinantseerimise või marginaali alandamisse suhtutakse üldjuhul hästi, siis veidi teise alatooniga on maksepuhkuse küsimine olukorras, kus inimese igakuised sissetulekud pole tegelikult vähenenud. “Maksepuhkust tuleks siiski ennekõike kasutada kriitilises olukorras ehk näiteks juhul, kui inimene on kaotanud püsiva sissetuleku ning pole võimeline laenu teenindama. Kui sellega püütakse pääseda intressi maksmisest, siis üldjuhul näevad pangad selle läbi ning võtavad seda halva toonina,” kinnitas jaepanganduse juht.
Samuti võiks lepingutingimustega kauplemisest loobuda olukorras, kus panga marginaal on juba niigi madal. “Olukorras, kus praeguse kodulaenu marginaal on 1,5%, tahaksin inimestele südamele panna, et pank pole kindlasti turg, kus niigi hea pakkumise üle kauplemas käia. Marginaal on justkui hind, mille pank on rahale pannud ning kuna laenamine maksab, siis tuleb sellega ka arvestada.”
Läbirääkimiste puhul on väga tähtis ka aru saada, milline on sinu laenugraafik ning kuidas see igakuiseid makseid mõjutab. “Kui annuiteetgraafikuga laenulepingu tagasmaksmine on parasjagu juba lõppfaasis, siis pole mõistlik tingimuste osas läbirääkimisi pidada – et igakuine makse ei sõltu sellest, mis on sinu igakuine marginaal, vaid sellest, kaua leping kestab ja kui kaugel sa selle graafiku teenindamisel oled, siis see on peamine põhjus, miks tuleb iga juhtumit käsitleda eraldi. Seega on mõttekas jääda ratsionaalseks ning hinnata oma võimalusi,” ütles ekspert.
