2021. aasta on autoturu jaoks toonud kaasa palju huvitavaid pöördeid, aga ka näiteks paljuräägitud kiibikriisi. Mis jääb lõppevat aastat ilmestama ning milliseid sündmusi toob 2022. aasta, räägib Luminor Liisingu juht Andrus Soodla.
2021. aasta oli märgiline
Kui 2020. aasta oli paljude ekspertide arvates viimase kümnendi huvitavaim aasta, siis Soodla sõnul pakkus 2021. aasta veelgi rohkem närvikõdi ja põnevust. “Kui 2020. aasta kevadine müügiauk oli väga sügav ja kõikehõlmav, siis 2021. aasta on olnud mitmekülgselt problemaatiline, alustades piirangute mõjust, lõpetades ostu ja nõudluse kiire taastumise, autode kadumise ja kiibikriisiga,” rääkis ta.
Kui esimesel poolaastal taastus tugevalt uute autode müük, siis teiseks poolaastaks said need otsa, eesotsas tekkisid probleemid suurtel autobrändidel. “Sellega läks lahti buum kasutatud autode segmendis. See kasv on olnud täiesti pretsedenditu ning päädis novembris ajaloolise rekordiga: 3045 kasutatud auto esmaregistreerimist kuus,” märkis Soodla.
Samal ajal väheneb pidevalt uute autode müük. “Kui novembris oli uute autode maht umbes 1300, siis detsembris võib see jääda isegi alla 1000, sest vaikus turul on väga ootamatu,” lisas ta ning ütles, et uute ja kasutatud autode osakaalu muutumist me tõenäoliselt 2022. aastal ei näe.
Uus auto tuleb ette tellida
Ehkki kiibikriis on suuresti põhjus, miks uusi autosid pole õnnestunud klientidele väljastada, mõjutavad seda olukorda suuresti ka turule seatud kvoodid. “Kui meie turul on elektriautode müük endiselt alla 2%, siis selle tulemusel ei anta meie turule enam autosid, mida kohalik tarbija osta sooviks. Seetõttu langevad ka uute autode müüginumbrid ning tarbijad ostavad järelturult odavamaid diisel- ja bensiinimootoriga autosid,” selgitas Soodla.
Siiski on ka kiibikriis vaikselt möödumas. Olukorda on aidanud rahustada asjaolu, et uusi masinaid müüakse järjest enam niinimetatud tellimusautodena, mitte otse laost nagu varem. “Kui varasematel aastatel müüdi autosid enamasti otse laost, siis nüüd on põhiliseks viisiks saanud tellimusautod. Selliselt on võimalik parimal moel optimeerida tehaste tootmisvõimsusi ja ostutellimusi. Seeläbi on lühenenud ooteaeg, mis tellimusautode puhul on keskmiselt 3-4 kuud.” rääkis ta.
Sellegipoolest ennustab Soodla, et päris kõiki automudeleid 3-kuuse tähtajaga lähitulevikus võimalik valmistada pole. “Teatud automudelite valmimistähtaeg võib siiski olla väga pikk ka järgmisel aastal,” lisas ta.
Pakkumine võib ületada nõudluse, põhjuseks kiire hinnatõus
Järgmiseks aastaks ennustatakse märkimisväärset tarbekaupade hinnatõusu. Kiire inflatsioon võib kaasa tuua tarbijate kindlustunde olulise vähenemise. Viimasel on kindlasti ka mõju autoturule.
“Võime end saabuval kevadel või suvel leida olukorrast, kus hinnad on tõusnud, autod on tellitud, aga inimeste kindlustunne oluliselt väheneb ehk nõudlus kaob ära. See tähendab, et pakkumine võib taaskord ületada nõudluse,” nentis Soodla.
Ostjate madalat enesekindlust tekitab ka käimasolev energiakriis. “Kui me oma elektri- ja gaasiarved ära maksame, siis piltlikult öeldes jääb raha väga vähe järele ning see omakorda mõjutab inimeste valmisolekut kalleid oste teha. Mina näen siin väga suurt riski. Eesolev talv võib teha korraliku korrektuuri tarbijate enesekindluses ning nõudlust vähendada,” selgitas ta.
Olenemata sellest on eestlaste maksekäitumine olnud seni eeskujulik ning võlgnevusi sisuliselt ei ole. “Meie turul täidetakse kohustusi korrektselt ning tehakse valikuid nii, et oma kohustustega suudetakse hakkama saada,” märkis ta. Kas maksekäitumine säilib heal tasemel ka edaspidi, näitab Luminor Liisingu juhi sõnul vaid aeg.
