Kui kapitalirendi puhul saab liisinguvõtja pärast lepinguperioodi lõppu automaatselt vara omanikuks, siis kasutusrendi puhul kehtib liisitud autole läbisõidupiirang. Mida läbisõidupiirang endast kujutab ning kuidas käituda siis, kui piirangut on ületatud, selgitab Luminori Liisingu juht Andrus Soodla.

Auto läbisõidu suurus on üks olulisemaid näitajaid lisaks auto vanusele ja tehnilistele parameetritele, millest sõltub auto turuväärtus. Keskmisest suurem läbisõit pigem langetab ja keskmisest madalam läbisõit pigem suurendab auto turuväärtust. Keskmine läbisõit võib olulisel määral erineda, sõltuvalt siis sellest, mis otstarbel autot igapäevaselt kasutatakse. Näiteks kas tegemist on linnas elava pere kasutuses oleva autoga või siis igapäevaselt taksoteenust pakkuva sõidukiga.

“On igati tavapärane, et liisinguandja küsib kliendilt, milliseks otstarbeks sõidukit kasutatakse, kas tegemist on pere esimese või teise autoga ning milline võiks olla ühe aasta jooksul tehtav läbisõit,” näitlikustas ta.

Milline läbisõidupiirang on optimaalne?

Kuivõrd läbisõit mõjutab ka jääkväärtust ja seeläbi ka liisingule kuluvaid kuumakseid, lepitakse piirangus kokku juba lepinguperioodi alguses. Tavakasutaja puhul on 5-aastase liisinguperioodi puhul läbisõidupiiranguks üldjuhul 100 000 kilomeetrit, mis teeb umbes 20 000 kilomeetrit aastas – see on Andrus Soodla sõnul eraisiku vaates igati optimaalne.

Siiski võib läbisõidu arvutamine olla katsumuseks esimest korda autot liisivatele inimestele, kel puudub varasem kogemus. “Kui keskmine eraisikust liisinguvõtja sõidab autoga umbes 20 000 kilomeetrit aastas, siis läbisõit võib olla varieeruv vastavalt iga inimese elutempole ja -korraldusele ning sõltuda seejuures ka sellest, kas käiakse teises linnas tööl või nädalavahetusel maamajas puhkamas,” tõi Soodla näiteid.

Läbisõidu ennustamisel ei tasu aga üleliia muretseda. “Kui lepinguperioodi jooksul selgub, et läbisõit võib tulla 100 000 kilomeetrist suurem, tasub sellest liisinguandjale teada anda ning seejärel lepitakse kliendiga jooksvalt kokku teistsugustes tingimustes. Igal juhul on mõistlikum ennetada olukorda, kus liisinguperioodi lõppedes selgub, et autoga sõideti tegelikult kaks korda ettenähtud piirangust rohkem.”

Aastad pole vennad

Samas ei tasu läbisõidupiirangu muutmisega kiirustada, kuna aastad pole teadupärast vennad ning kilometraaž võib aja jooksul veidi varieeruda. “Kindlasti võib juhtuda, et näiteks esimesel aastal sõidetakse autoga rohkem, teistel jällegi märksa vähem. Seega tasub läbisõitu jooksvalt hinnata ja vajadusel spetsialistiga konsulteerida,” lisas ta.

Kasutusrendi lepingus on läbisõidupiirangu ületamise eest ette nähtud trahv iga ületatud kilomeetri eest. Kuivõrd trahvi suurus võib erinevate automüüjate puhul varieeruda, tasub ka tingimustega aegsasti tutvuda, kuna väga suure ületamise puhul tähendab see liisinguvõtjale ootamatut kulu – tavaliselt on määraks umbes paar kuni paarkümmend senti kilomeetri eest.

“Muretseda tasub siis, kui 20 000 kilomeetri asemel sõidetakse aastas kaks või kolm korda rohkem kilomeetreid ning on näha, et sarnane kasutamine jätkub ka tulevikus. Kuna lepingus ettenähtud läbisõidupiirangust suurem kilometraaž langetab automaatselt ka vara väärtust, tasub sellele mõelda võimalikult varakult.”

Madalama läbisõidetud kilomeetrite puhul aga on see liisinguvõtjale ainult heaks uudiseks. “Mida väiksem on läbisõit, seda suurem on tõenäosus, et sõiduki müümise eest võib suuremat tulu saada.” sõnas Soodla.