Elamiskulud on reeglina inimeste suurimaks igakuiseks väljaminekuks, olgu see siis üürikulu või kodulaenu maksete näol. Tõenäoliselt tahavad kõik meist, et elamisele kuluks igakuisest sissetulekust võimalikult vähe ja võimalikult palju raha jääks kätte.
Kinnisvara puhul tasub aga arvestada, et maailm ja majandus ei seisa paigal – inflatsioon ja hinnatõus käivad käsikäes sissetulekute tõusmisega. Seega kui üürile makstavad summad ajas pidevalt tõusevad, siis varem võetud laenude maksed sinu sissetuleku taustal suhtena pigem alanevad.
Inflatsiooni mõju ei tasu alahinnata
Luminori jaepanganduse juhi Tanel Rebase sõnul tasub inimestel kodulaenu kaaludes mõelda sellele, millised olid nende sissetulekud kümme aastat tagasi.
“Kui me võrdleme praeguseid sissetulekuid kümne aasta taguse ajaga, siis 2010. aastal oli Eesti keskmine palk 792 eurot, täna 1457 eurot. See on kaks korda suurem. Sellest loogikast lähtuvalt on ka inimeste keskmine kasutada olev raha 10 aastaga kaks korda kasvanud,” tõi ta välja.
Lähtudes nüüd reeglist, et kodule võiks kuluda igakuisest sissetulekust 30%, siis 2010. aastal oleks kodulaenu maksele võinud tuhande eurose netosissetulekuga inimesel kuluda 250-350 eurot.
“Tänaseks on need inimesed 10 aastat seda laenu maksud, nende netosissetulek on selle ajaga aga kaks korda kasvanud, kahe tuhande euroni,” sõnas Rebane.
“Põhimõtteliselt on nende laenusumma palga suhtes muutunud 10 aastaga kaks korda väiksemaks. Ühel hetkel tundus see sissetulekust väga suur summa, aga inflatsioon teeb oma töö igas mõttes: inimeste palgad on kasvanud ja elu on läinud kallimaks. Samal ajal on aga kuumakse, mis on lepinguga fikseeritud, jäänud samaks. Ehk sisuliselt on sama kinnisvara nüüd odavam pidada.”
Laenumakse suurust mõjutab muidugi ka Euribor, mis ajas muutub, kuid see on olnud juba mitu aastat negatiivne ning selle tõusu positiivsele poolele samuti veel vähemalt lähiajal paista ei ole. Kui vaadata 10 aasta tagust aega, siis pigem on ka selles vaates kodulaen pigem odavamaks muutunud.
Üür kasvab koos hinnatõusuga, laenumakse jääb samaks
Sellise perspektiiviga tundub mõistliku laenuga kodu soetamine end igati ära tasuvat. Inflatsioon mõjutab aga otseselt ka kinnisvara hindasid, mis tähendab, et kümme aastat soetatud korter maksab täna tõenäoliselt rohkem kui toona.
“Sisuliselt räägime siin inflatsiooni kasutegurist kahes mõttes: korteris on täna odavam elada, samal ajal on laen tagasi makstud ja inimesel on nüüd kinnisvara, mille realiseerimisel saab ta sealt tulu,” ilmestas Rebane.
Muidugi mõjutab inflatsioon ka üüriturgu. “Üürihinnad käivad pidevalt turu hinnaga kaasas ja kasvavad koos inflatsiooniga. Kui sa tead, et sinu sissetulek ka edaspidi kasvab, siis kodulaenu makse puhul väheneb pidevalt makse osakaal sissetulekust,” lisas ta.
Rebane tõi sissetulekute kasvu ja igakuiste elamiskulude võrdluseks välja veel ühe näite:
“Kui võtame näiteks 1000-eurose palga saaja, siis 35% tema sissetulekust on 350 eurot. 3000-eurose palga saajal on sama osakaaluga põhimõtteliselt 1000 eurot. Protsendid on samad, aga esimesel juhul jääb elamiskuludelt üle 650 eurot, teisel inimesel aga 1950 eurot muudeks kulutusteks.”
Kui nüüd arvestada, et see tuhande eurose palga saaja on terve aeg maksnud fikseeritud suurusega kodulaenu makset, siis palga kasvades tema vaba raha hulk ainult suureneb. Üürihinnad aga käivad teatavasti palgatõusuga kaasas ning võivad 10 aasta pärast olla samas suurusjärgus mis täna.
“Sissetulekute suurenedes saab võetud laen täiesti teise tähenduse, inimene saab rohkem vabadust otsustada, kuidas oma raha kasutada. Ja nagu elu on näidanud, siis sissetulekud on suures plaanis ikkagi tõusuteel,” lisas Rebane.
