Uue auto soetamisel võib sageli tekkida küsimus, kas eelistada selleks liisingut või autolaenu. Millisel juhul kumba eelistada, räägib Luminori liisingu juht Andrus Soodla.
Kaasneb kohustus
Andrus Soodla hinnangul tuleb nii autolaenu kui liisingu puhul teadvustada, et mõlemal juhul on tegemist finantskohustusega. “Laenuvõtja peab mõlemal puhul tasuma intressimakseid ning võtab endale lepingu sõlmimisel vastava kohustuse,” rääkis ta.
Sobiva lahenduse valimine algab eelkõige konkreetsest vajadusest ja sellest, missugust autot soovitakse osta.
“Liisinguga on otstarbekas soetada uusi või vähekasutatud autosid, mille maksumus on kõrgem. Autolaenu võiks eelistada rohkem kasutatud või soodsamate autode puhul. Seega, kui tegemist on tugeva maksevõimega kliendiga, kes soovib osta vanema kasutatud auto, võiks ta siiski eelistada autolaenu, kuna see annab omanikule rohkem valikuvabadust ise otsustada kaasnevate kulude osas,” selgitas Soodla.
Kasutaja või omanik
Liisingu ja autolaenu erinevus seisneb selles, kas kliendist saab lepingu sõlmimise järel auto kasutaja või auto omanik – esimesel juhul on tegemist liisingu ning teisel juhul autolaenuga. “Liisingu puhul on auto omanik liisinguettevõte,” märkis ta.
Ent miks see oluline on? “Uute ja kallimate autode puhul seab liisingufirma auto kasutajale tingimused, mis aitavad tagada selle auto väärtuse säilimise,” ütles Soodla. Sellisteks tingimusteks on näiteks sissemaks ja kaskokindlustus, aga ka näiteks garantiitööde läbiviimine ametliku automüüja juures. Nii saab liisingufirma kindlustada, et auto eest hoolitsetakse parimal võimalikul viisil.
Kapitalirent ja kasutusrent
Liisingu puhul tuleb kliendil otsustada kapitali- või kasutusrendi kasuks. “Kapitalirendi puhul lepitakse kohe alguses kokku, et kui viimane makse on tehtud, on auto automaatselt kliendi oma. Kasutusrendi puhul on inimesel õigus otsustada, kas ta ostab auto jääkväärtuse tasumisel välja või mitte,” selgitas Soodla.
Tema sõnul võib märgata, et kasutatud autode hinnad on viimasel ajal tõusnud. “Väga paljud inimesed ostavad hetkel auto jääkväärtuse põhjal välja ning müüvad siis edasi, et müügitehingu vahelt kasu saada,” rääkis ta. Niisiis kasutatakse saadud raha uue liisingu sissemaksuks ning ostetakse uuem auto asemele.
Hinnatõusu tõttu on tõusnud ka autode jääkväärtused. “Täna saab teha lepinguid, kus auto jääkväärtus on 35% hinnast. Kui klient otsustab 15% sisse maksta, peab ka viie aasta jooksul kuumaksetena tasuma vaid poole sõiduki hinnast,” rääkis Soodla. “Võib-olla see on ka põhjus, miks on Eestis autopargi uuenemine nii kiiresti käinud. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on meie olukord juba üle keskmise,” lisas ta.
Autolaen nagu järelmaks
Nagu öeldud, on autolaenu puhul masina omanikuks klient, mitte liisingufirma või keegi kolmas. “See tähendab, et kogu vastutus on omaniku peal – see, kas ta teeb kaskokindlustuse, vahetab õli või mitte, on puhtalt tema otsus,” märkis Soodla.
Autolaenu võiks liisingu juhi hinnangul käsitleda kui järelmaksu, seda enam, et reeglina on tegemist vähem kui 8000 eurot maksvate autodega. “Autolaenu intressimäär on võrreldav igasuguse teise tarbimislaenu intressimääraga,” märkis Soodla.Erinevalt liisingust pole autolaenu puhul tarvis tagatist ega sissemaksu. Kuni 15. augustini kehtib autolaenule eripakkumine: lepingutasu on 0 eurot ning intress 8,5%. See tähendab, et säästa on võimalik kuni 300 eurot.
