Eesti kinnisvaraturg on alates möödunud aasta lõpust olnud väga aktiivne. Nõudlus uute korterite järele on praktiliselt rekordtasemel ning tänase seisuga ostetakse uusi kortereid rohkem, kui neid juurde jõutakse ehitada.
Kuna kinnisvarasektor moodustab olulise osa kogu majandusest, ei saa kinnisvarasektori “kuumenemisele” ega “jahtumisele” ühte konkreetset põhjust välja tuua. Eluasemete ja üürikinnisvara soetamist mõjutavad paljud erinevad muutujad nagu rahvaarvu muutus ning sissetulekute kasv, aga ka mujal maailmas toimuv, näiteks ülemaailmne koroonakriis.
Üheks väga oluliseks teguriks on mõistagi ka laenutingimused. Eesti Panga andmete järgi oli tänavu märtsikuus välja antud keskmise pikaajalise (30 aastat) laenuintress 1,94%, mis on Eesti kohta rekordiliselt madal.
Oled viimasel ajal ehk isegi kuulnud väljaütlemisi stiilis “praegu on hea aeg laenu võtta” või et “laen on praegu väga odav”. Mida aga “odav laen” tegelikult tähendab ning mis mõjutab seda, millistel tingimustel pangad kodulaene pakuvad?
Millest koosneb laenuintress?
Eestis moodustab laenuga soetatud kinnisvara 20% kogu omatud kinnisvarast. Laenuta omatud kinnisvarast moodustavad aga suure osa Nõukogude Liidu ajal laiali jagatud nn magalakorterid ning uusi kortereid ja elamuid soetatakse ikkagi peamiselt laenuga.
Kui inimene läheb täna pangast laenu võtma, siis temale pakutava laenu intressimäär mõjutavad sisuliselt kaks asja: pangapoolne baasmarginaal ja Euribor. Euribor (Euro Interbank Offered Rate) on intressimäär, millega euroalal asuvad kõrge reitinguga pangad on nõus teistele kõrge reitinguga pankadele raha laenama.
“Täna on euribor rekordiliselt madal, kuna Euroopa Keskpank soovib majandust elavdada,” selgitas Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane. Mida tähendab rekordiliselt madal Euribor? Tänase seisuga on aasta lõikes euribor -0,502% ehk lausa negatiivne.
“Paljude inimeste jaoks, kellel pole intressid vanemates lepingutes nulli peale fikseeritud, mõjutab tänane negatiivne euribor positiivses mõttes ka nende laenuintresse,” lisas Rebane.
Ainuüksi madal Euribor ei tähenda aga tingimata seda, et laenu saab ülisoodsa intressiga. Oma osa intressist moodustab ka pankade endi marginaal ehk see, palju pank laenu andmisest tulu teenib.
Tänaste madalate laenuintresside teine pool on seega lisaks madalale Euriborile ka asjaolu, et Eesti pangad ei küsi laenult nii suurt marginaali kui minevikus. Selle põhjuseks on mõistagi turumajanduse üks olulisimaid põhimõtteid ehk konkurents.
“Kuna pankadevaheline konkurents on suurenenud, siis pankade endi marginaal on laenus ikkagi alla tulnud, mitte tõusnud ega püsima jäänud. Kui eelmise majanduskriisi ajal anti välja väikese marginaali ja kõrge Euriboriga laene ja ajapikku marginaal tõusis ning Euribor langes, siis täna on olukord selline, et nii Euribor kui ka pankade endi protsent on laenuintressis väga madal,” selgitas Rebane.
Kas praegu on siis ikkagi “hea aeg” laenu võtta?
“Laen ei ole kunagi “odav”, kuna tegu on ikkagi kohustusega. Kuid vaadates ajalugu ja praegust olukorda, siis ütleks nii, et kui Eestis saad alla 2% intressiga laenu, siis see on ikkagi väga hea diil.”
