Kui veel mõni aeg tagasi tuli sobiva kinnisvara leidmisel otsekohe härjal sarvist haarata, sest muidu ähvardas ostjat suur tõenäosus sellest ilma jääda, siis tänaseks on olukord rahunenud. Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane selgitab, milliseid trende hetkel kinnisvaraturul näha võib.
Olukord on normaliseerunud
Rebase sõnul vastab tõele, et tehingute arv on kinnisvaturul mõnevõrra vähenenud ning tänaseks on numbrid jõudnud ka statistikasse. Siiski ei peaks seda käsitlema kui madalseisu, vaid pikalt ebatavalisena kestnud olukorra normaliseerumist. “Kui Eestis antakse kõikide pankade peale välja ühes kuus umbes 150 miljoni euro eest kodulaenu, siis erandlikel kuudel tõusis see 200 miljonini – see oli väga suur tõus,” kirjeldas ta.
Kuivõrd praegu on väljaantavate laenude summa langenud 145–150 miljoni peale tagasi, võibki olukorda pidada Rebase sõnul üdini normaalseks ja ootuspäraseks. “Tehingute aktiivsus on hetkel küllaltki lähedal optimaalsele – näiteks annavad Eesti pangad ikka veel välja kaks korda rohkem kodulaenu kui Lätis,” näitlikustas ta.
Ehkki erinevused peituvad lähiriikide puhul peamiselt kinnisvarahinnas, võib Eestit tehingute arvult võrrelda meist kaks korda suurema Leeduga. “Võib öelda, et harjusime ära buumi ajal lakke tõusnud numbritega ning tegelikult on praegune olukord ootuspärane ja rahulik.”
Teise ringi kinnisvara läheb rohkem hinda
Siiski näeb teistsugust trendi nn esimese ja teise ringi kinnisvara puhul, kus tehinguid toimub rohkem just magalarajoonides ja juba olemasoleva kinnisvaraga. “On näha, et teise ringi kinnisvara osakaal on tõusmas ja uusarenduste oma vähenemas, mis tähendab, et need inimesed, kes endale kinnisvara vähegi lubada saavad, vaatavad pigem jõukohasemate alternatiivide poole,” kirjeldas Rebane.
Et elukalliduse tõusu ja rahahinna kasvuga on kinnisvaraarendajad olukorras, kus koppa ei julgeta maasse lüüa, võib uusarenduste tähtsus lähiajal veelgi langeda. “Laenu väljastatakse hetkel allkirjastamisest rohkem, mis tähendab, et lähiaastatel saavad need numbrid olema mõjutatud just põhjusest, et arendajad hetkel ehitama ei kipu ja kliendi ootustele vastavat kinnisvara lähiajal enam müüki ei tule,” tõdes ta.
Siiski leiab turult veel ka uut kinnisvara, mis tänaseni omanikku leidnud ei ole. Selle põhjuseks peab Tanel Rebane kõrget ehitushinda. “Kuna need objektid said ehitatud olukorras, kus ehitushinnad tõusid, ei saa nende korterite hindu väga palju langetada. Seetõttu on nende müügitsükkel tavapärasest pikem ning ootab õiget omanikku.”
Euribor lähiajal ei lange
Kui viimati ennustati euribori tipphetkeks käesoleva aasta sügist, siis tänaseks on ekspertide arvamused veidi lahku läinud. Küll aga on tekkinud konsensus, et oleme hetkel tipule väga lähedal. “Kuna Euroopa keskpank ei ole andnud mõista, et ees ootaks langus, võib arvata, et intresse alandama veel ei hakata,” tõdes Rebane.
Seega tuleb pettuda inimestel, kes loodavad rahahinna odavnemise peale. Küll aga on kinnisvara muutunud kättesaadavamaks inimestele, keda on positiivselt puudutanud reaalpalkade tõus. “Kuna kinnisvarahinnad pole viimasel ajal tõusnud, kuid reaalpalgad on, annab see inimestele võimaluse rohkem kinnisvaraturul ringi vaadata. Muutus on küll marginaalne, kuid siiski tuntav.”
Üüriturul seevastu on olemas surve hinnatõusuks, eeskätt üüriinvestorite vaates. “Viimasel ajal on laenu teenindamise hind kõrgem sellest, mida üüriliselt küsida saadakse, mis paneb investorid keerulisse olukorda. Et aga negatiivne voog ei ole teadupärast jätkusuutlik, on küsimus, kas leidub neid kliente, kes soovivad korterit üürida. Seega pole üüriturul veel kõik paika loksunud,” sõnas ekspert.
