Praegu esindusse uut autot ostma minev inimene võib saada üpris kummalise üllatuse osaliseks: mitmeid mudeleid ei pruugi saada olla või siis ulatuvad nende tarneajad sügis- ja talvekuudesse.

Millest selline olukord tingitud on ja missugune on seis kasutatud autode turul? Olukorda kommenteerib Luminori liisingu juht Andrus Soodla. 

Kiibikriis ja üha suurem surve CO2 heite osas

Autoturu hingeelu mõistmiseks ei pea vaatama kaugemale kapitalistliku turumajanduse põhimõtetest ehk nõudluse ja pakkumise suhtest. Tänane olukord on selline, kus pakkumine on vähenemas, kuid nõudlus nii uute kui ka kasutatud autode järele on endiselt olemas.

“Aasta pärast kriisi lahvatamist on turg saavutanud mõnes mõttes selguse: kriis on tabanud väga valusalt konkreetseid sektoreid, aga on ka väga selged valdkonnad, mis pole pihta saanud või on isegi kriisist võitnud. Seetõttu on nõudlus autoturul püsinud selle aasta jooksul ja ka praegu tegelikult üllatavalt tugevana, ent pakkumine on vähenenud,” kommenteeris Soodla.

Pakkumise vähenemise taga on Soodla sõnul kaks olulist faktorit, millest esimene on otseselt seotud Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega. Teatavasti toimub autotootjate seas väga suures mahus üleminek uuele tehnoloogiale, mille on tinginud surve vähendada CO2 emissioone.

“Uute autode pakkumist või õigemini pakkumise vähenemist mõjutab selgelt elektrifitseerimise ehk CO2 heite vähendamise protsess. Elektrilised ja hübriidsõidukid on teatavasti vähem saastavad, ent nõuavad tootjatelt kaasaegsetemate tehnoloogiate kasutusele võtmist,” selgitas ta.

Elektrilised sõidukite arendamise jaoks vajalik tehnoloogia nõuab tootjatelt aga suuremaid investeeringuid, kuna tegu on uue tehnoloogiaga, mida pidevalt edasi arendatakse. See on ka põhjuseks, miks elektriautodel on täna reeglina “tavalisestest” autodest märkimisväärselt kõrgem hinnasilt.

Lisaks CO2 vähendamise survele mõjutab autoturgu veel üks oluline faktor, millele võib anda koondnime kiibikriis.

Sisuliselt on kiibikriisi näol tegu tootmisraskustega. Täpsemalt on tootjatel tarneraskuste tõttu puudus erinevatest elektroonikakomponentidest ehk nn kiipidest. See on tinginud olukorra, kus paljudel tootjatel seisavad praktiliselt “valmis” autod platsil, kuid puuduvad teatud komponendid, mis laseksid autod lõpuni toota.

“Puuduolevate osade puhul räägime siin peamiselt erinevatest elektroonikakomponentidest,” täpsustas Soodla ja lisas, et mitmete tootjate mudelivalikust on tänaseks osa mudeleid eemaldatud või siis kehtestatud neile väga pikad tarneajad.

“Siin oleneb palju tootja lähenemisest. Osa võtavadki ilma vajalike komponentideta mudelid infosüsteemist maha, teised annavad väga pikad tähtajad (2-3 kuu asemel 8-10 kuud) eeldusega, et selle aja jooksul kiibid saabuvad ja autosid saab toota. Kusjuures täna pole kindlust, et tegelikult selle aja jooksul need jupid ka saabuvad,” selgitas ta.

Kas uued autod muutuvad kallimaks?

Vaba turu põhimõtete järgi määrab toodete ja teenuste hinna suuresti nõudluse ja pakkumise suhe. Olukorras, kus uute autode vastu on nõudlus endiselt kõrge, ent autosid tuleb tehastest vähem kui varem, võib seega eeldada ka teatud hinnatõusu.

“Kui pakkumine väheneb ja nõudluse pool püsib tugev, siis hind hakkab reeglina tõusma. Autoturul on hinnatõusu taga aga lisaks pakkumise-nõudluse suhtele veel üks oluline faktor – elektrifitseerimine ehk elektriautode pakkumise kasv,” rääkis Soodla.

Nõudluse kasvu ilmestab hästi viimase aasta liisingustatistika, kuna ca 70% uutest autodest ostetakse liisinguga. “Liisinguturgu vaadates on selgelt näha nõudluse kasvu, turg on suure hüppe teinud,” täpsustas Luminor Liisingu juht.

Hoolimata praegustest kiibiprobleemist ei ennusta Soodla siiski uute autode turule kohest hinnatõusu.

“Pigem kasvavad autode hinnad selle arvelt, et üha rohkem tuleb pakkumisse hübriid- ja elektriautosid, mille tootmiskulud ja seeläbi ka müügihind on bensiini- ja diiselsõidukitest kõrgem.”

Samuti tuleb vähemalt lähemas tulevikus uute autode ostjatel leppida mõnevõrra kesisema valikuga kui näiteks aasta aega tagasi.

“Tootmine pole seisma jäänud, aga mudelirivid võivad lühemaks minna – võibolla ei saa enam valida 12 mudeli, aga hoopis 8-9 seast. See ei tähenda, et auto jääb kellelgi ostmata, aga kui soovitakse konkreetset mudelit või modifikatsiooni, siis tuleb olla valmis ka kaheksa kuud ootama,” nentis Soodla.