Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul mõtlevad petturid välja aina nutikamaid võimalusi, kuidas inimestelt raha välja petta – seetõttu pole ka tundmatud tehingud igapäevapanganduse mõttes midagi uut, kuna tehingute vaidlustamisi tuleb aeg-ajalt ikka ette. Ent kui tõenäoline on see, et raha ka inimese kontole kunagi tagasi jõuab?

Kahtlaste tehingute arv on suurenenud

Kiige sõnul on tundmatud tehingud kontol üldiselt kasvanud trend, mistõttu näevad pangad hetkel ka tavapärasemast suuremat pöördumiste arvu. “See trend on viimastel aastatel kõvasti suurenenud, kuna kelmid leiutavad kogu aeg uusi skeeme ja võimalusi, kuidas raha välja petta: järjest osavamalt võltsitakse erinevate teenusepakkujate, näiteks kullerfirmade veebilehti, mille link saadetakse inimese telefonile samuti justkui sellesama firma nime alt,” tõi ta päevakajalise näite.

Kui inimene on kõik nupuvajutused või kinnitused ise teinud, võib selliste juhtumite puhul tehingute nii-öelda tagasipööramine olla väga keeruline. “Soojalt soovitan andmete sisestamise puhul kolm korda veenduda enne, kui päriselt tehinguks läheb – vahel piisab kasvõi sellest, kui märgatakse mõnda kirjaviga või kahtlast nuppu, tänu millele läheb inimese peas häirekell tööle, tehing jääb katki ja ka raha kontole alles,” sõnas ta.

Eesti piires tehtud tehingute vaidlustamine on Kiige sõnul üldjuhul lihtsam, mistõttu tasuks ostutehingute tegemist kaaluda kohalike kaupmeeste juures. “Rahvusvaheliste tehingute puhul pole maailmas loodud tagatud süsteemi, kuidas näiteks Saksamaa e-poest raha tagasi saada, mistõttu on ka tehingu vaidlustamine märksa keerulisem, kuid kindlasti tasub seda ikkagi teha.”

Autentimine pakub suuremat kindlustunnet

Peamine erinevus vaidlustatavate tehingute juures seisneb autentimises, mis otsustab suuresti ära ka edasise protsessi kujunemise. “Kui autentimist pole toimunud, siis on kliendil võimalik raha üldjuhul lihtsamalt tagasi saada, sõltumata summast. Kui aga autentimine toimus, siis läheb juhtum juba märksa keerulisemaks ning olenevalt sooritatud tehingust sõltub ka selle vaidlustamise võimalikkus ning tihti tuleb pangal küsida küsimusi näiteks teenuse osutamise või kauba kohaletoimetamise kohta,” selgitas ta.

“Pank on sellistes situatsioonides vahendaja rollis, kes üritab veenduda selles, kas protsess on nii müüja kui ka ostja poolt korrektselt tehtud. Kui on, siis paraku ei ole võimalik raha tagasi kutsuda, aga kui esineb puudujääke ning klient on üritanud kaupmehe või müüjaga korduvalt ühendust võtta, on siiski väga suur tõenäosus, et raha õnnestub tagasi saada,” rääkis Luminori pettuste tõkestamise spetsialist. Siiski tuleb kliendil arvestada, et raha tagasisaamiseks võib veidi aega minna – taaskord olenevalt juhtumist peaks arvestama kuni paarikuise ooteajaga.

Kuidas kahtlaseid tehinguid vältida?

Ent kuidas vältida kahtlaseid tehinguid oma pangakontol? Kiik kinnitab, et selleks on tegelikult mitu võimalust, kuid kõige tähtsam on kontrollida kaupmehe tausta – näiteks veenduda, kas ettevõte on kantud äriregistrisse või mitte, kas esineb võlgnevusi või on ettevõtte tegevuse kohta ilmunud mõni kriitiline artikkel.

Samuti võiks jälgida, kas kaupmehe kodulehel on vastavad tähised nagu Verified by VISA või MasterCard SecureCode, mis viitavad turvalistele makselahendustele. “Üks halvim situatsioon, mis võib juhtuda, on olukord, kus petulehekülg salvestab maksmisel kõik maksevahendiga seotud andmed – selliste juhtumite lahendamine on kliendi jaoks ebameeldiv ning tülikas, seega tuleks vältida andmete avaldamist osapooltele, kelles ei olda täiesti kindel ning vältida tuleks selliste tehingute kinnitamist, milles klient ei ole kindel, et ta on neid ise algatanud,” märkis ta.

Kindlasti võiks e-poest ostu tegemisel tutvuda privaatsus- ja tagastuspoliitikaga, samuti otsida üles ettevõtte kontaktandmed, kui neid peaks vaja minema. “Eestis on enamik inimesi juba harjunud, et e-poest ostu tegemisel on aega 2 nädalat selle tagastamiseks. See aga ei tähenda, et sellised reeglid kehtivad globaalselt, mistõttu tuleks tingimustega end kindlasti kurssi viia,” toonitas Kiik.

Kui e-pood tundub kahtlane, tuleks sellest tundest ka juhinduda. “Hiljem, kui selgub, et ettevõte läks hoopis pankrotti või keeldub raha tagastamast, on sellest palju rohkem tüli – seega tasub kõik juba algusest peale õigesti teha, et hiljem tekkivaid vigu vältida,” sõnas ta lõpetuseks.