Öeldakse ikka, et mõttel ja sõnal on suur jõud – millele annad energiat, seda ka saad. Veerand sajandit tagasi ilmavalgust näinud Selveri keti tunnuslause „Hea mõte!” paistab olevat selle uskumuse elav tõestus.

Järjepidevalt on tõestatud, et esialgu ehk pisut hirmutavatestki mõtetest kasvavad välja edukad ettevõtmised, kui nendesse ainult ise uskuda.

Esimest korda tõestati seda endale juba veidi pärast seda, kui 1995. aastal avas Lasnamäel Punasel tänaval uksed Selveri esimene supermarket, mida toona kutsuti veel – tõsi küll – pigem eestipäraselt selvehalliks (just sellest kaunist eestikeelsest sõnast inspireerituna sündis ka kaupluse nimi Selver).

Kuna supermarketid olid tolleaegses Eestis haruldus, ei osanud vast keegi loota, et tagasihoidlikust ideest võiks välja kasvada terve kauplusekett – ka AS Selveri juhatuse liikme Kristi Lombi sõnul oli esialgu plaanis avada üksainus pood.

Küll usuti juba siis oma tegemistesse ja uuenduslikkusse ning nagu näha, tõi julge pealehakkamine edu. Vähe sellest, et tol ajal avatud esimestest supermarketitest on Punane Selver üks ainsaid, kes võtab siiani ostlejaid vastu oma esialgsel asukohal, hakkasid poodlejate sooja vastuvõtu toel järjepanu uksi avama üha uued ja suuremad Selverid.

Pisikesest lõunapakkujast suureks köögiks

Juba 1998. aastal avas uksed Kadaka Selver, mille märksa suurem pind andis ruumi loovatele katsetustele ja nii otsustati proovida järjekordselt midagi tolle aja kohta sootuks uut – valmistoidu pakkumist.

Tõsi küll, julgele ideele läheneti tagasihoidlikult, mis tähendab, et esialgu müüdi valmistoitu väga väikeses nomenklatuuris ja üksnes lõunastel tipptundidel. Paari nädala pärast käis aga leti ees juba kibe tunglemine.

„Rahva huvi oli niivõrd suur, et ei jäänud muud üle, kui ehitada tagaruumidesse päris oma köök,” pajatab Lomp. See näitab, et otsusega hakata pakkuma valmistoitu löödi täpselt naelapea pihta – see oli miski, mille järele oli kiire elutempoga rahvas enese teadmata juba ammu janunenud.

Kadaka tagaköögist alguse saanud ja ajapikku oma tehasesse kolinud ettevõtmist tunnevad kliendid tänapäeval Selveri Köögina, kelle lai salatite, magustoitude, kondiitri- ja pagaritoodete valik katab praegugi lauda nii kontorilõunatel, sünnipäevapidustustel kui ka argipäevastel õhtusöökidel ja kus aastased toidumahud ulatuvad sadadesse tonnidesse.

Värske kodumaine toidukaup

„Mitte lihtsalt sõnakõlks, vaid strateegiline eesmärk,” ütleb Selveri juhatuse liige Kristi Lomp, kui talt küsiti, kas vastab tõele, et kohalikul kapitalil tegutsev kett eelistab üldjuhul kodumaist toodangut.

Selveri juhtkond käib igal aastal kolmepäevalisel ringkäigul, et tutvuda toredatest koostööpartneritest väiketaludega ning hoida meeles nende tööspetsiifikat ja elukeerukust.

„Tegelikult on väiketootjate mahud nii väikesed, et nad ei jõua toota kõigile kettidele. Kui suured ketid käivad end ise pakkumas ja üritavad näida konkurentidest paremad, siis väikestega on vastupidi – neid käiakse otsimas,” avaldab Lomp.

Nii valitaksegi igal aastal uus piirkond, kuhu sõita külla köögiviljatootjatele või maitsetaimekasvatajatele. Ühe koostööpartnerina nimetatakse näiteks saaremaist väiketalu, kelle värvilistel porganditel on õnnestunud võita juba paljude klientide südamed.

Ennekõike usubki Selver, et väiketootjatele tuleb lihtsalt see esimene võimalus anda. Isegi kui esialgu võib koostöö kahjumlik olla, sest väikeettevõtete toodang pole kindlasti nii populaarne kui suurtootjatel, nimetab Selver ise seda pigem lihtsalt alguse valudeks. „Küll klient õpib,” ollakse oma senisele kogemusele tuginedes optimistlikud.

Hinnasõtta ei lähe

Ühes on Selver kindel – hinnasõtta ei lähe. „Suure teenindusosakaaluga ei saa seda endale lubada,” on kett veendunud, et konkurentide ees püüavad nad silma paista pigem teeninduse ja kaubavalikuga.

Seepärast soovitatakse arendada just oma tugevusi: teeninduslette ning eritoitude ja veganitoodete sortimenti. Rõõmu teeb see, et ka klient on valmis kvaliteetse kauba eest järjest rohkem maksma.

Uuenduslikkusele rõhutakse aga tõesti igal sammul. Selle heaks näiteks on ka 2011. aasta kevadel loodud SelveEkspressi süsteem.

Kes oleks osanud veel isegi kümme aastat tagasi mõelda, et inimesed võiksid ise puldiga ostelda? Juhtus aga nii, et kliendid võtsid mugavuse nii ruttu omaks, et lõpuks tuli ajaga võidu joosta, et uusi terminale üles seada.

Praeguseks on esialgsed neli terminali asendunud Järve Selveris juba näiteks rohkem kui 20ga. „Ajud kogu aeg ragisevad, et mida automatiseerida, kuidas kliendi ja samal ajal ka töötajate mugavust parandada,” kirjeldab Lomp.

Nii pole ka ime, et juba rohkem kui pooltes poodides on puuviljaosakonnad üle viidud elektroonilistele hinnasiltidele.

Vanuse kasvades aina soliidsemaks ja esinduslikumaks

Vaadates tagasi 25 aasta tagusele Selverile, oli see oma olemuselt võib-olla pisut muinasjutulikum kui praegu. Olgugi et siiani on Selveri tunnusvärvid punane ja kollane, maskotiks tibu ning oma senisest imagost ei plaanita loobuda, on uuematesse poodidesse sisse toodud juba neutraalsemaid värve ja moodsamat joont.

Võib lihtsalt öelda, et Selver on oma vanuse kasvades küpsemaks, täiskasvanulikumaks muutunud – nii nagu elus ikka. Väärikas, kodumaine ja ennekõike ikkagi „Hea mõte!”.