Praegusel õppeaastal on laenu maksimummäär 2500 eurot. Laenu võib võtta korra õppeaastas ning intress on 5 protsenti. Vaja läheb kaht käendajat – kes juhul, kui tagasi maksmisel probleeme tekib, vastutavad täies mahus selle eest, et pank raha tagasi saaks -, lisaks on laenul ka riigi garantii.

Huvi on aga üha alla läinud: näiteks eelmisel suvel lõppenud õppeaastal olnuks õigus laenu võtta 47 915 õpilasel, laenu kasuks otsustas aga vaid 1938 inimest – see teeb kokku 4%.

Võrdluseks võib öelda, et näiteks 2012/13 õppeaastal oli laenuvõtjate osakaal 13%. Toona kehtis veel vana kord, kus tasuta õppekohtade arv oli piiratud, kes lävendist allapoole jäid, said tudeerida tasulisel kohal. Nüüd tuleb maksta enamasti siis, kui õppur miinimummahtu aineid ära ei tee, mõnes ülikoolis ka osakoormusega õppimise puhul.

“Õppelaenu võtjate hulk on aasta-aastalt kahanenud. 2013. aastal juurutatud tasuta eestikeelse õppe võimalused ning õppetoetuste süsteem on kahtlemata vähendanud vajadust õppelaenu järele,” nentis Geeniusele haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak.

Statistika näitab nimelt, et tasulistel kohtadel õppivate üliõpilaste arv on võrreldes 2012/2013. õppeaastaga kahanenud kolm korda – 6599 üliõpilaselt 2174 üliõpilaseni.

See pole ainus faktor: Haidaku sõnul on praegu ka olukord, kus suurem osa üliõpilastest käib paralleelselt õpingutega ka tööl – seegi vähendab laenuvõtmise vajadust.

Üks pank lõpetas õppelaenude andmise

Et õppelaen on populaarsust kaotamas, nendivad üksmeelselt ka pangad. Näiteks Luminor tegi eelmise aasta alguses otsuse, et kuna õppelaenude võtmise trend on languses, siis lõpetatakse laenude väljastamine üldse ära.

Ehkki panga jaoks on õppelaenu risk üsna olematu – laenule on määratud 5% intress, maksmise eest vastutab nii laenuvõtja kui ka tema käendajad, ning kui ka siis peaks tagasimaksetega midagi juhtuma, sekkub riik, nii et pank saab ikkagi oma osa -, on laenudega siiski seotud ka kulud, näiteks IT-süsteemide käigushoidmine või tööjõud.

Teised suuremad pangad pakuvad õppelaenu ikka edasi, ent tõdevad, et seis väga soodne pole.

“Tänapäeva noored suhtuvad aina ettevaatlikumalt uute finantskohustuste võtmisesse, püüdes pigem õpingutega seotud kulud katta, kas töötasust, vanematelt saadud toetustest, õppetoetustest, stipendiumitest või muust taolisest ning võtta õppelaenu vaid tungival vajadusel,” rääkis SEB erakliendi segmendi müügijuht Evelin Tammearu.

Ka tema tõi populaarsuse vähenemise ühe põhjusena välja tasuta kõrghariduse võimaluse. Tammearu tõi esile veel üldise eluaseme tõusu ning paranenud finantskirjaoskuse.

Täpselt sama nentis ka Swedbanki erakliendi väikefinantseerimise ja liisingu osakonna valdkonnajuht Karin Saar: õppelaenu võtmine on langustrendis, sest aastatega on lisandunud tasuta õppekohti ning klientide majanduslik olukord võimaldab õppimist ise finantseerida.

“Õppelaenu kasutatakse põhiliselt elamiskulude katmiseks ja/või õppekulude finantseerimiseks, aga klientidelt on tulnud tagasisidet, et kehtestatud maksimaalmäär 2500 eurot ei ole tihti selleks piisav. Seetõttu püütakse leida alternatiivseid võimalusi oma kulude katmiseks nagu näiteks õpingute kõrvalt töötamine või perekonna toetus,” rääkis Saar.

Kas õppelaenu on üldse vaja?

Kuna õppelaenu võtab üliväike osa õppuritest, kusjuures huviliste hulk üha väheneb, on igati õigustatud küsimus, kas ehk tuleks praegune süsteem ära lõpetada ning asendada millegi muuga – või vähemalt oluliselt ümber muuta.

“Aasta-aastalt langev õppelaenu populaarsus viitab selgelt sellele, et õppelaen ei vasta tänasel kujul enamike õppurite vajadustele ja ootustele ning vajab uuenduskuuri,” tõdes SEB erakliendi segmendi müügijuht Tammearu.

Samas rõhutas ta, et teatud sihtgruppide – näiteks vähekindlustatud peredest pärit noorte – jaoks on õppelaen kõrghariduse omandamiseks jätkuvalt oluline ja võiks öelda, et lausa hädavajalik.

Margus Haidak haridusministeeriumist ütleski, et riik on õppelaenu võimaluse säilitanud kui instrumendi, millega saavad oma õpingutele tuge näiteks need üliõpilased, kelle sissetulek ületab vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks vajaliku piirmäära, kuid kellel on siiski vaja majanduslikku tuge õpingutes püsimiseks.

“Õppelaen on kindlasti olulisem instrument süsteemis, kus õppurid peavad olulise osa oma õpingutest ise kinni maksma,” rääkis Haidak. Õppelaenusüsteemi oluliseks ümberkorraldamiseks puudub tema hinnangul aga vajadus, kui laenumaht on väike.

Kas õppelaen on liiga kallis?

Samas ei saa üle ega ümber sellest, et laenutoote puhul on oluline argument kindlasti intress. Nagu öeldud, on see praegu fikseeritud viie protsendi tasemel.

Seadus näeb ette, et laenusaaja alustab õppelaenu tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud õpinguid jätkama (misjuhul on tal õigus saada veel õppelaenu).

Kui õppekava lõpetati täies mahus, tuleb laenusumma ühes intressiga tagasi maksta õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul. Kui õpingud katkesid muul põhjusel, tuleb raha tagasi maksta pooleteisekordse õppeasutuses õpitud aja jooksul.

Tähtaeg võib teatud juhtudel pikeneda – kui näiteks asutakse edasi õppima, siis pikeneb ka tähtaeg. Kui aga laenuvõtja siirdub näiteks ajateenistusse või kasvatab alla kolmeaastast last, siis selleks ajaks laenu tagasimaksmine peatub.

Võtame aga näiteks, et õppelaen makstakse tagasi kuue aastaga ning laenati 2500 eurot. See tähendab, et intressikuluks kujuneb kokku 593 eurot – pangale tuleb kuue aasta jooksul lõpuks tagastada 3093 eurot. Igakuine kuumakse on siis 35 eurot.

Kui aga arvestame, et õppelaenu võetakse järjest kolmel aastal – näiteks õppekulude katmiseks -, ehk kokku 7500 eurot, ning summa tahetakse tagasi maksta ikkagi kuue aastaga, tuleb intressikuluks kokku 1197 eurot ehk pangale tuleks sellise näite puhul lõpuks tagastada 8697 eurot.

Küsisime intressimäära kohta ka Margus Haidakult, kes nentis, et laenuintress sõltub muuhulgas oluliselt ka laenutoote populaarsusest.

“Kui laenu võtjaid on väga vähe, siis on laenu väljaandmiseks tehtavad kulud, näiteks infosüsteemide ülalpidamine ja muu seesugune, laenusaaja kohta suhteliselt kõrgemad,” rääkis ta.

Õppelaen arvudes

Haridusministeerium on Eesti Hariduse Infosüsteemi ja Eesti Panga andmete põhjal pannud õppelaenude kohta kokku järgneva statistika, mis näitab, kuidas huvi õppelaenu vastu on ajas muutunud: