Kuna laste tervisega seonduvaid lisakulusid pole üheselt välja toodud, teeme tunnetusliku ülespoole ümarduse – kõigi viie lubaduse elluviimine maksaks suurusjärgus veerand miljardit eurot.

1. Lasteaed peab olema tasuta – 65 miljonit eurot

Lubadus. Tagame tasuta haridustee lasteaiast kuni ülikoolini. Vabastame lapsevanemad lasteaia kohatasu ja toiduraha tasumise kohustusest.
Selgitus. Hinnanguliselt toob kohatasu kaotamine riigieelarvele kaasa 40 miljoni euro suuruse täiendava kulu. Toidu kogukulu hind on ligi 25 miljonit eurot, seega läheks tasuta alushariduse tagamine riigile maksma ligikaudu 65 miljonit eurot.

2. Panustame laste tervisesse – ?

Lubadus. Lapsed peavad eriarstile pääsema nädalaga, sest terviseprobleemide varajane märkamine ja lahendamine on investeering terveks eluks. Koostöös haigekassaga hüvitame laste prilliklaaside maksumuse ja kompenseerime laste ortodontilise ravi kulud.

Selgitus. Ravijärjekordade lühendamiseks suuname tervishoidu sellest aastast lisanduvat raha plaanilise ravi, suurema nõudlusega erialade ja laste ravijärjekordade lühendamiseks. Lapsed ei peaks arstile pääsemist ootama üle nädala. Laste terviseprobleemide varajane märkamine ja lahendamine on investeering terveks eluks.

Nii nagu sel aastal on riigieelarvest tervishoidu tulnud 34 miljoni euro suurune lisarahastus seotud mitmetes prioriteetsetes valdkondades ooteaegade lühendamisega, samamoodi seame järgmise aasta prioriteedid. Eriarstiabi järjekorral ei ole üht selget põhjust, seega ei saa olla ka üht lahendust. Järjekordade pikkust saab rahastusega suunata, kuid mitte ainult.

Mure ravijärjekordadega laheneb siis, kui inimesed saavad suure osa oma vajalikust abist perearstidelt-õdedelt, tervishoius toimub koostöö, mitte konkurents, mida suunab ka arstide-haiglate rahastamine, e-lahendused toetavad patsiendikesksust ja raviotsuseid ning meie elukeskkonnas on tervislikud valikud kõigile olemas, et hoida oma tervist.

3. Jätkame lapsetoetuste tõstmist – 113 miljonit eurot

Lubadus. Tõstame pere esimesele ja teisele lapsele makstava lapsetoetuse 100 euroni kuus. Kutse- või ülikoolis õppivale noorele jätkame lapsetoetuse maksmist kuni 21. eluaastani.

Selgitus. Järgmisel aastal kulub peretoetustele riigieelarves 298,9 miljonit. Kui esimese ja teise lapse toetus oleks 100 eurot kuus (aastal 2019 on see 60 eurot kuus), oleks kogusumma 411,9 miljonit eurot, ehk 113 miljoni euro võrra suurem.

4. Noorte tuleviku fond – 30 miljonit eurot

Lubadus. Noorte iseseisva elu alustamise lihtsustamiseks loome Tulevikufondi, kuhu kogunenud raha on noortele toeks haridustee jätkamisel või eluaseme muretsemisel.

Selgitus. Riik panustab iga lapse isiklikku fondi igakuiselt 10 eurot ning vabastab lapsevanemate tehtud sissemaksed tulumaksust. Kui mõlemad lapsevanemad panustavad sarnaselt riigiga igakuiselt 10 eurot, koguneb koos intressidega lapse 18. sünnipäevaks arvele peaaegu 10 000-eurone summa. Sealt saavad toetust kõik soovijad. Iga-aastane kulu riigile on selle fondi loomisel umbes 30 miljonit eurot.

5. Igale lapsele oma “kultuuriranits” – 14,5 miljonit eurot

Lubadus. Eraldame koolidele ühes õppeaastas iga lapse kohta 100 eurot sihtotstarbelisena toetusena, et katta laste kultuuriürituste külastamisega seotud kulusid.

Selgitus: Arvestades, et Eestis on umbes 145 000 üldhariduskoolide õpilast, toob 100-eurone kultuuriranits eelarvesse lisakulu 14,5 miljonit eurot.

Kust tuleb raha?

Sotside pressiesindaja Madle Lippus vahendab, et kulud kaetakse riigieelarves prioriteete seades. “Lapsed on olnud läbi aastate sotside prioriteet, ning viimaste aastatega oleme ka tõesti palju ära teinud. Sotsid alustasid valitsuses 2014. aastal, mil iga kümnes laps elas absoluutses vaesuses. Tänaseks on laste absoluutne vaesus vähenenud kolm korda: 2014 oli see 9,1%, 2016 oli langenud 3,5%le. Absoluutsest vaesusest suutsime välja tuua tervelt 20 000 Eesti last.”