Kantari ja IPF Digitali poolt läbi viidud uuringust selgub, et 31% Eestimaa inimestest omab sääste, mis aitaksid sissetuleku kaotuse puhul vastu pidada kauem kui kuus kuud. Säästud aga puuduvad veerandil (25,2%) elanikkonnast. Kõige keerulisemas olukorras on vanuserühma 35-54 kuuluvad, kellest 30,4% väidab, et neil ei ole rahalisi vahendeid kõrvale pandud.
Kui veel möödunud aastal oli 17,6% inimesi, kellel ei jäänud igakuiste väljaminekute kõrvalt raha alles, on tänaseks vastav näitaja tõusnud 25,2%-ni. Oluliselt on kasvanud aga naiste hulk, kellel ei jää igakuiselt raha säästmiseks. Kui aasta tagasi väitis seda 19,8% naistest, on neid täna 30,9%.
„Viimased aastad ja olukord majanduses on kahtlemata jätnud jälje suurele hulgale elanikkonnast, kes on pidanud oma tarbimisharjumusi muutma seoses kasvanud elukallidusega,“ ütles IPF Digital ASi ja Creditea Eesti juht Aliise Allik-Skripka. „Sõna otseses mõttes lähebki enamik sissetulekust igapäevaste kulutuste katmiseks ja säästmiseks jääb võimalusi vähemaks. Olukord on sarnane kõigis kolmes Balti riigis. 24,6% lätlastest väidab, et neil ei jää igakuiste väljaminekute kõrvalt raha alles. Leedus on selliste inimeste hulk 26,7%.“
Kantari läbi viidud uuringust ilmneb, et vähenenud on nende eestlaste hulk, kes pole viimase 12 kuu jooksul raha laenanud. 2022. aastal oli selliseid inimesi 51,5%, aasta hiljem on see näitaja 42,8%.
Kolmes Balti riigis eelistavad inimesed raha laenata eelkõige oma perekonnalt. Viimase 12 kuu jooksul on perekonnalt laenanud Leedus 23,1%, Eestis 29,9% ja Lätis 33,1% uuringus osalejatest. Veel eelmisel aastal olid Eesti inimesed kõige aktiivsemad oma perekonnalt laenu võtma. Eelkõige laenavadki perekonnalt nooremasse 18-34 vanusegruppi kuuluvad inimesed.
Uuringust nähtub, et 15,3% vastanute puhul oli majanduslik olukord Eestis 12 kuud tagasi oluliselt parem kui täna. 42,8% inimestest ütleb, et see on jäänud samale tasemele.
48,7% Eestis uuringus osalejatest tunnevad end finantstoodete- ja teenuste tundmise osas enesekindlalt. Kui meestest peab oma teadmisi heaks 57,6%, on naiste seas vastav näitaja 39,8%. Leedu elanikud tunnevad end valdkonnas väga enesekindlalt, sest 73,4% tarbijatest teatab, et nad on vähemalt üsna kindlad oma teadmistes finantstoodete ja -teenuste kohta. Lätis tunneb end selles osas kindlalt 48,7% vastanutest.
„Kindlasti on kasvanud enesekindluse üks põhjustest tarbija harimine ja teadlikkuse tõstmine seoses erinevate laenutoodete ja põhimõtetega, mida laenu võttes silmas pidada. Inimesed on oma õigustest ja võimalustest oluliselt teadlikumad kui mõni aasta tagasi,“ sõnas Allik-Skripka.
Uuringu viis IPF jaoks läbi agentuur Kantar, vastanute hulka kuulus 501 Eesti, 501 Läti ja 501 Leedu elanikku vanuses 18-65 aastat.
