Riigikogus läbis kolmanda lugemise valitsuse algatatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse, mille eesmärk on muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähem kulukaks.

Selleks kehtestatakse uus seadus, mis reguleerib füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamist, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Varem kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks, pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida, teatas riigikogu pressiteenistus. Seadus jõustub 1. juulil.

Eelnõu kohaselt algatatakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus maksejõuetusavaldusega, mis võib kasvada üle nii pankrotimenetluseks, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetluseks. Samuti muutub võlgniku nõustamise süsteem. Edaspidi hakkab võlgnikku algusest lõpuni nõustama ja abistama vastava eksami läbinud usaldusisik. Konkreetses menetluses määrab usaldusisiku kohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures peetavast usaldusisikute nimekirjast.

Seaduse vastuvõtmisega jõuab lõpule 2015. aastal alanud maksejõuetusõiguse põhjalik revisjon. “Seitsme aasta jooksul on sellesse panustanud suur hulk valdkonna eksperte, peetud lugematul hulgal ümarlaudu ja tehtud meie seadustesse juba enne tänast mitmeid olulisi muudatusi. Tänan neid inimesi ja organisatsioone meie ettevõtluskeskkonna edendamise ja Eesti selle alase seadusandluse maailma tasemele viimise eest,” ütles justiitsminister Maris Lauri pressiteates. 

Usaldusisik aitab valida õige menetlusliigi ning nõustab menetlusel

Lauri selgitas, et usaldusisik aitab võlgnikul välja selgitada tema täpse majandusliku olukorra ja valida menetlusliigi ning abistab ja nõustab menetluse läbiviimisel. “Lisaks esitab usaldusisik võlgade ümberkujundamise menetluses võlgniku nimel kohtule võlgade ümberkujundamise kava. Samuti on usaldusisiku roll kaitsta ka võlausaldajaid. Näiteks peaks usaldusisik vaatama, et võlausaldajate eest ei varjata tulu,” märkis minister. 

Lisaks füüsiliste isikute usaldusisiku kutsele reguleeritakse ka juriidiliste isikute saneerimismenetluses saneerimisnõustaja kutsega seonduv. Saneerimine on ettevõtte päästmine makseraskustest ning selle ümberregistreerimine teist liiki ettevõtteksPankrotihalduritele antakse õigus pankrotimenetluse läbiviimisel avada kutsealane maksekonto.

“Makseraskuste ületamiseks on oluline nendega piisavalt varakult tegeleda. Saneerimisest võiks tulevikus saada selline abinõu, millele ettevõtjad julgevad loota. Toetades ettevõtlust toimiva ja tõhusa seadusraamistikuga saame tagada Eesti ettevõtluskeskkonna hea maine ja atraktiivsuse ka investorite silmis,” rõhutas minister.